Nädalavahetusel võttis USA esindajatekoda osana laupäeval häältega 360-58 vastu võetud 95 miljardi dollari suurusest Ukraina, Iisraeli ja Taiwani abistamise rahastamise paketist ka uued sanktsioonid Iraani naftasektorile, mis peaks saama osaks välisabipaketist, pannes meetme graafikusse, et senat saaks mõne päeva jooksul läbi.
Bloombergi teatel laiendaks seadus Iraani-vastaseid sanktsioone, et hõlmata välissadamaid, laevu ja rafineerimistehaseid, mis teadlikult töötlevad või saadavad Iraani toornaftat, rikkudes kehtivaid USA sanktsioone. Samuti laiendataks sellega niinimetatud teiseseid sanktsioone, et need hõlmaksid kõiki tehinguid Hiina finantsasutuste ja sanktsioonide objektiks olevate Iraani pankade vahel, mida kasutatakse nafta ja naftast saadud toodete ostmiseks.
Umbes 80% Iraani umbes 1,5 miljonist barrelist igapäevasest naftaekspordist saadetakse Hiina sõltumatutesse rafineerimistehastesse, mida nimetatakse “teekannudeks”, vastavalt sarnaste õigusaktide kokkuvõttele.
Kuigi sanktsioonid võivad mõjutada Iraani naftaeksporti – ja lisada toornafta barreli hinnale koguni 8,40 dollarit -, hõlmavad need Washingtonis asuva konsultatsioonifirma ClearView Energy Partners andmetel ka presidendi ametist vabastamise asutusi.
“President Joe Biden võib otsustada neid ametivõime appi kutsuda, rikkudes sanktsioonide hinnamõju; teine Trumpi administratsioon ei pruugi,” kirjutas ClearView klientidele saadetud teates.
Energy Aspectsi asutaja ja teadusdirektor Amrita Sen nõustus ja ütles intervjuus Bloomberg Televisionile, et Bideni administratsioon tõenäoliselt ei suuda valimisaastal piiranguid “tugevalt jõustada”.
“Ma arvan, et kõik sanktsioonid on paberil sanktsioonid, kui kõik, mis kaugelt põhjustab naftahindade tõusu, ei usu ma, et nad seda tugevalt jõustavad,” ütles uuringuanalüütik Bloombergile.
“Mida ma tegelikult tahan rõhutada, on see, et see on USA valimiste aasta, nii et ärgem tehkem endale nalja,” märkis analüütik.
Enda üle nalja tegemata pidas ta silmas, et kui tegemist on demokraatlike, liberaalsete ideaalidega, on see kõik jama, kui need on vastuolus Valge Maja saalides rändava dementse süvariigi nuku omakasupüüdlike huvidega.
Veelgi enam, Hiina ostab suurema osa Iraani toornafta ekspordist ja enamik ostjaid maailma suurimas toornafta importijas on sõltumatud rafineerimistehased, nn teekannud Shandongi provintsis, mis ei ole kuidagi seotud USA finantssüsteemiga.
Seetõttu ei ole USA-l mingeid vahendeid sanktsioonide jõustamiseks Hiina sõltumatutele rafineerimistehastele Iraani toornafta ostmise eest, ütles Sen Bloombergile. Teekannud jätkavad Iraani toornafta importimist, samas kui uued piirangud võivad turult ära viia kuni 500 000 barrelit päevas (bpd) Iraani naftat, lisas ta.
Toornafta eksport Iraanist jõudis aasta esimeses kvartalis kuue aasta kõrgeimale tasemele, näitasid Goldmani andmed hiljuti.
Perioodi päevane keskmine oli 1.56 miljonit barrelit, millest peaaegu kõik saadeti Hiinasse, teenides Islamivabariigile umbes 35 miljardit dollarit.
“Iraanlased on omandanud sanktsioonidest möödahiilimise kunsti,” ütles Rapidan Energy Groupi geopoliitilise riski teenistuse juht Fernando Ferreira FT-le. “Kui Bideni administratsioon tõesti mõju avaldab, peab ta suunama fookuse Hiinale.”
