Šveitsi jälitustegevuse seaduse VÜPF läbivaatamine oleks otseselt suunatud Šveitsis asuvatele VPN-i ja krüpteeritud vestlus- ja e-posti pakkujatele.
Šveitsi posti- ja telekommunikatsiooniliikluse järelevalve määruse (VÜPF) kavandatav uuendus kujutab endast riiklike järelevalvevolituste olulist laiendamist, mis on hullem kui USA-l. Kui see peaks jõustuma, oleks sellel tõsised tagajärjed krüpteeritud teenustele, nagu Threema, mis on WhatsAppi krüpteeritud alternatiiv ja Proton Mail, aga ka Šveitsis asuvatele VPN-teenuse pakkujatele.
Kuigi Šveitsi andmekaitset sageli üle hinnatakse, on Šveitsi praegused õigusnormid korralikud ja võrreldavad Saksamaa andmekaitseseadustega. See Šveitsi posti- ja telekommunikatsiooniliikluse järelevalve seaduse (VÜPF) uuendus, mis võib jõustuda 2026. aastaks, muudaks dramaatiliselt Šveitsi andmekaitsealaseid õigusakte.
Miks on uuendus ohtlik
Kui seadus praeguses vormis vastu võetakse,
- Šveitsi e-posti ja VPN-i pakkujad, kellel on vaid 5000 kasutajat, on sunnitud logima IP-aadresse ja säilitama andmeid kuus kuud – samas kui Saksamaal on andmete säilitamine e-posti pakkujate jaoks ebaseaduslik.
- Erinevate teenustega registreerumiseks on vaja ID-kaarti või juhiluba ja võimalik, et ka telefoninumbrit – mis muudab anonüümse kasutamise võimatuks.
- Andmed tuleb taotluse korral esitada lihttekstina, mis tähendab, et teenusepakkujad peavad suutma kasutajaandmeid dekrüpteerida (välja arvatud kasutajate vahel vahetatavad otsast lõpuni krüpteeritud sõnumid).
Lisaks ei algata seadust parlament ega selle kaudu, vaid Šveitsi valitsus, Liidunõukogu ning föderaalne justiits- ja politseiministeerium (FDJP) kavatsevad posti- ja telekommunikatsiooniliikluse jälgimise föderaalseaduse (VÜPF) ajakohastamisega interneti jälgimist massiliselt laiendada – ilma parlamendi sekkumiseta. See on šokk riigis, mis uhkustab oma otsedemokraatiaga, kus igasuguste seaduste üle korraldatakse referendumeid. Šveitslased ise hääletasid aga 2016. aastal jälgimise suurendamise poolt, seega ei pruugi otsedemokraatiast antud juhul palju abi olla.
Jälgimise ajalugu Šveitsis
2016. aastal ajakohastas Šveitsi parlament posti- ja telekommunikatsiooniliikluse säilitamise föderaalseadust (BÜPF), et jõustada kõigi sideandmete (post, e-post, telefon, tekstisõnumid, IP-aadressid) säilitamine. Posti- ja telekommunikatsiooniliikluse säilitamise föderaalseaduse (VÜPF) 2018. aasta läbivaatamisega muudeti see internetiteenuse pakkujate, e-posti pakkujate ja teiste halduskohustusteks, eranditega, mis põhinesid pakkuja suurusel ja sellel, kas nad liigitati telekommunikatsiooniteenuse pakkujaks või sideteenuse pakkujaks.
See viis olukorrani, kus sellised teenused nagu Threema ja ProtonMail vabastati mõnest kohustusest, mida pidid täitma sellised teenusepakkujad nagu Swisscom, Salt ja Sunrise – kuigi föderaalvalitsus oleks soovinud neid liigitada ka kvaasivõrgu operaatoriteks ja telekommunikatsiooniteenuse pakkujateks. Praegu arutlusel olev posti- ja telekommunikatsiooniliikluse järelevalve föderaalseaduse (VÜPF) uuendus näib olevat otseselt suunatud väiksematele teenusepakkujatele ning anonüümsete teenuste ja VPN-ide pakkujatele.
Šveitsi jälitusriik on alati püritanud suure võimu poole ning varem pidi föderaalkohus seda ohjeldama, et jälitustegevusele kindel õiguslik alus anda.
VÜPF-i reformi artikkel 50a sätestab nüüd aga, et teenusepakkujad peavad saama “eemaldada nende endi või nende nimel pakutava krüpteeringu”, nõudes sisuliselt tagaukse kaudu juurdepääsu krüpteeringule. Kasutajate vahel vahetatavad otsast lõpuni krüpteeritud sõnumid ei kuulu aga selle dekrüpteerimisnõude alla. Isegi Šveitsi e-posti pakkuja Proton Mail ütles ajalehele “Der Bund”: “Jälitustegevus Šveitsis oleks palju hullem kui USA-s ja ELis ning Šveits kaotaks oma konkurentsivõime äritegevuse asukohana.”
Selle Šveitsi seaduse peatse muudatuse tõttu on Proton alustanud oma serverite migreerimist Šveitsist EL-i. Ettevõte selgitab:
„Šveitsi valitsuse massilise jälgimise ettepanekutega seotud õigusliku ebakindluse tõttu – ettepanekud, mis on ELis keelatud – kolib Proton suurema osa oma füüsilisest infrastruktuurist Šveitsist välja.“
Seaduse kriitika
Seda reformi kritiseeritakse laialdaselt kui rünnakut privaatsusele ja turvalisele digitaalsele suhtlusele. Rakendamise korral võib see tõsiselt kahjustada Šveitsi mainet kui head asukohta turvaliste ja privaatsete veebiteenuste pakkumiseks. Šveitsi rakenduse kasutamine, mis põhineb selle kõrgel andmekaitse tasemel, muutuks iganenuks ning see mõjutaks ka Šveitsist hallatavaid väikeettevõtteid ja avatud lähtekoodiga projekte. Silicon Valley suured tegijad, nagu WhatsApp või Gmail, ei kuuluks aga selle õigusakti alla.
Digitaalne ühiskond selgitas Heisele
“Tulevikus oleks praktiliselt võimatu kasutada näiteks vestlusrakendust ilma ennast otseselt või kaudselt tuvastamata. See uus regulatsioon on otsene rünnak meie põhiõiguste, õigusriigi põhimõtete ning turvalise suhtluse võimaluse vastu.”
Õigus- ja andmekaitseeksperdid kritiseerivad ka asjaolu, et VÜPF-i uuendamine on vastuolus andmekaitseseadusega (nt selles sisalduva andmete minimeerimise põhimõttega) ja võib rikkuda põhiseaduslikke õigusi, näiteks õigust privaatsusele.
Meie Tuta Mailis võitleme krüpteerimist õõnestavate juriidiliste katsete vastu igal rindel, näiteks ELi ettepanekuga ProtectEU, Rootsi katsega võimaldada krüpteerimist tagaukse kaudu ja nüüd Šveitsi ajakohastatud VÜPF-iga (Šveitsi föderaalne seadus posti- ja telekommunikatsiooniliikluse järelevalve kohta).
Peame koos tagama, et meie internet jääks turvaliseks ja privaatseks!
