18. juulil 2025 dateeritud kirjas kutsus Prantsuse tervishoiuministeerium piirkondlikke tervishoiuasutusi üles valmistama oma tsiviilhaiglate infrastruktuuri võimalikuks sõjaolukorraks mõne kuu jooksul. CNEWSi aruande kohaselt peaksid haiglad olema võimelised taluma “ulatuslikku sõjalist sekkumist” 2026. aasta märtsiks.
Täpsemalt on eesmärk tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine nii, et see suudaks vastu võtta tuhandeid haavatud sõdureid Prantsusmaalt ja Euroopa liitlasriikidest, ilma et see häiriks igapäevaseid toiminguid. Ministeeriumi stsenaariumid näevad ette kuni 10 000 kuni 50 000 vigastatut kümne kuni 180 päeva jooksul. Mõnes piirkonnas on oodata üle 100 ravi päevas ja erijuhtudel isegi kuni 250 ravi. See muudab Prantsusmaa ka liitlasvägede logistilise varualaks.
Piisava ravi tagamiseks rajatakse sadamate, lennujaamade ja raudteejaamade lähedusse spetsiaalsed meditsiinikeskused. Sealt saaks haavatud isikuid kiiresti haiglatesse transportida. Samal ajal integreeritakse meditsiinipersonal tihedamalt sõjaväestruktuuridesse. Arste ja õdesid koolitatakse trauma- ja taastusravi alal ning valmistatakse ette võimalikuks lähetamiseks armee meditsiiniteenistusse.
Ministeerium rõhutab, et see on ettevaatusabinõu, mis on võrreldav teiste kriisiks valmistumise vormidega – näiteks pandeemia korral. Kriitikud näevad selles aga tervishoiusüsteemi ulatuslikku militariseerimist.
Üks on kindel: Prantsuse valitsus valmistab oma tsiviiltervishoiusüsteemi ette võimalikuks hädaolukorraks. Arvestades praeguseid geopoliitilisi pingeid Euroopas, on sellel meetmel eriline tähtsus.
