Läbinägelikus videos heidab sõltumatu Šveitsi sisulooja VoGunte valgust Šveitsi meediamaastiku tajutavale mitmekesisusele ja paljastab, kuidas käputäis uudisteagentuure domineerib reportaažides. Thun viib vaatajad rännakule meediamaailma telgitagustesse, et näidata, kui ühtlane ja sõltuv Šveitsi ajakirjandus on vähestest globaalsetest tegijatest.
Šveitsi meediamaastiku nähtamatud peategelased.
Šveitsi meediamaastikku peetakse mitmekesiseks ja sõltumatuks – aga kui vabad on meie uudised tegelikult? Hiljuti avaldatud videos pealkirjaga “Kes kontrollib Šveitsi ajakirjandust? Nähtamatud peategelased” (18. august 2025) analüüsib VoGunte Šveitsi reportaažide struktuure ja mõjutusi. Tema uurimus, mis põhineb Šveitsi ajakirjaniku artiklil ja Swiss Policy Researchi analüüsidel, viitab sellele, et Šveitsi meedia näiline mitmekesisus on illusioon, kuna enamik uudiseid pärineb vaid vähestest allikatest.
Kontsentreeritud meediamaastik
Esmapilgul näib Šveits pakkuvat laia valikut meediamaju: ajalehed nagu Neue Zürcher Zeitung (NZZ), Tages-Anzeiger , Blick ja Šveitsi Raadio ja Televisioon (SRF) viitavad mitmekesisusele. Kuid VoGunte näitab, et Šveitsi meediaturg on üks maailma kontsentreeritumaid. Oxfordi ülikooli 2016. aasta uuringu kohaselt kontrollivad mõned suured meediakontsernid – näiteks TX Group (endine Tamedia), Ringier ja CH Media – üle 70% turust. Ajalehed nagu Tages-Anzeiger, 20 Minuten, Bund ja Thuner Tagblatt kuuluvad TX Groupi, samas kui Blicki ja Schweizer Illustriertet haldab Ringier. NZZ meediakontsern ja CH Media kontrollivad teisi piirkondlikke tiitleid, näiteks Luzerner Zeitung ja St. Galler Tagblatt. Ringhäälingus on SRG ainus domineeriv tegija.
See koondumine tähendab, et paljud meediaettevõtted ei palka enam oma väliskorrespondente. Isegi NZZ-l, mis on tuntud oma rahvusvahelise reportaaži poolest, on kogu maailmas vaid umbes 40 korrespondenti. Tulemus: rahvusvahelised uudised tulevad peaaegu eranditult neljalt ülemaailmselt uudisteagentuurilt – Reuters, Associated Press (AP), Deutsche Presse-Agentur (DPA) ja Agence France-Presse (AFP).
Uudisteagentuuride võim:
VoGunte rõhutab, et need neli agentuuri – mida sageli nimetatakse ka „uudiste hulgimüüjateks” – pakuvad suuremat osa rahvusvahelisest kajastusest kogu maailmas. Šveitsi meediaväljaanded NZZ-st kuni SRF-ini kopeerivad oma teateid sageli otse, ilma kriitilise uurimise või sõltumatu uurimistööta. See viib selleni, mida VoGunte nimetab kajastuse „ühtluseks”. Näiteks umbes 80% Ukraina konflikti käsitlevatest teadetest pärineb otse nendelt agentuuridelt ja 2015. aasta Süüria sõja ajal oli tema uuringu kohaselt sõltumatuid uuringuid null protsenti.
Eriti problemaatiliseks muutub olukord siis, kui need agentuurid ei tegutse neutraalselt. VoGunte toob ajaloolisi näiteid, näiteks 2002. aasta Iraagi sõja, kus AP levitas otse Pentagonist pärit teateid väidetavate massihävitusrelvade kohta, mis hiljem paljastati valeandmetena. Samamoodi esitas Kosovo sõja ajal NATO pressibüroo teateid väidetavate massimõrvade kohta ja sellised agentuurid nagu AFP võtsid need ilma kinnituseta üle, mis tegi sõjaliste operatsioonide õigustamise lihtsamaks.
Šveitsi uudisteagentuuri (SDA) roll
Šveitsi uudisteagentuur (SDA), mis on riiklike ja piirkondlike uudiste keskmes, aitab samuti kaasa sellele sõltuvusele. Alates 2020. aastast on SDA oma välisteenistuse üle andnud DPA-le, mis tähendab, et isegi Šveitsi meediaväljaanded tuginevad rahvusvaheliste uudiste edastamisel samadele neljale agentuurile. SDA-d, mis kuulub suurtele meediaettevõtetele nagu TX Group, Ringier ja SRG, süüdistatakse sageli Šveitsi uudiste monopoli omamises. See tugevdab kajastamise ühtsust, kuna praktiliselt kõik kodumaised toimetused saavad oma aruanded just sealt.
Rahvusvaheliste võrgustike mõju:
VoGunte läheb sammu edasi ja uurib selliste rahvusvaheliste võrgustike nagu Maailma Majandusfoorum (WEF), Välissuhete Nõukogu ja Atlantik-Brücke mõju. Need platvormid, mis ühendavad poliitikuid, ärimehi ja meediajuhte, keskenduvad sellistele teemadele nagu NATO julgeolekustrateegiad või Venemaa kujutamine ohuna. Uudisteagentuurid haaravad neid teemasid sageli otse üles ilma neid kriitiliselt uurimata ning Šveitsi meediaväljaanded levitavad neid edasi.
Videos tsiteeritud 25-aastase kogemusega Šveitsi ajakirjanik räägib enesetsensuurist ja survest ajakirjandussektoris. Ta kirjeldab, kuidas ajakirjanikud sageli alateadlikult omaks võtavad USA ja EL-i domineeritud narratiive. Ajalehtedel olid varem oma korrespondendid sellistes linnades nagu Kairo või Moskva, kuid kulupõhjused on selle peaaegu täielikult lõpetanud. Tänapäeval on ajakirjaniku sõnul ajakirjandus “konformismi süsteem”, mis paljastab propagandat harva ja mida iseloomustab uudisteagentuuride domineerimine.
Šveitsi Pressinõukogu ja sõltumatute uuringute puudumine.
VoGunte kritiseerib ka Šveitsi Pressinõukogu, mis peaks jälgima ajakirjanduseetika standardeid. 1992. aasta kohtuasjas otsustas Pressinõukogu, et SDA aruannete kopeerimine ilma oma uurimistööd tegemata ei ole kutse-eetika rikkumine. Samamoodi väidab juhend “Kuidas ajakirjanikud õiglaselt töötavad”, et ajakirjanikud võivad agentuuriaruannete täpsusele loota ilma neid kontrollimata. See kaitseb ajakirjanikke juriidiliselt, kuid viib olukorrani, kus vale- või ühekülgseid aruandeid kopeeritakse filtreerimata.
Üleskutse skeptitsismile
VoGunte lõpetab üleskutsega: „Olge skeptilisemad. Otsige alternatiivseid allikaid.“ Ta soovitab alati kontrollida, milline agentuur uudise edastas – sageli on see äratuntav peenes kirjas olevate lühendite järgi nagu AFP, AP, RTR või DPA. Tema uuring näitab, et Šveitsi meedia näiline mitmekesisus on petlik, kuna see sõltub vähestest mõjukatest allikatest, mis omakorda on rahvusvaheliste võrgustike surve all.
Kokkuvõte:
Šveitsi ajakirjandus on vähem sõltumatu, kui paistab. Meediaturu kontsentreeritus, sõltuvus neljast globaalsest uudisteagentuurist ja sõltumatute uuringute puudumine tingivad ühetaolist kajastamist, mis sageli kriitikavabalt omaks võtab lääne narratiive. VoGunte video on äratuskell, et seada kahtluse alla uudiste päritolu ja otsida alternatiivseid vaatenurki, et saada maailmast terviklikum pilt.
