Enamus suhteid puruneb naise algatusel. Kas probleem on mehes? Või on naine loonud endale mehe suhtes illusioonid? Kas suhete probleemide olemus peitub sügavamal kui me isegi hoomata oskame.
Meestel ja naistel on suhtes olemise vajadus justkui sisse kodeeritud. Teatud eas hakkavad mõlemal poolel hormoonid möllama ja tekitab paaritumise kihu. Siit edasi sõltub noorte elutee perest tulenevatest hoiakutest ja väärtushinnangutest. Erinevate väärtushinnangutega peredest moodustunud liit, mis tekkis vaid füüsilise tõmbe tõttu ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Sellise paari koospüsimine sõltub ühe poole, tavaliselt siiski naise, vaimsest küpsusest ning pere taustast. Kui perre peaks sündima lapsed, siis laste kasvatamise koormus ja hoole langeb paratamatult naise õlgadele. See, kuidas ta sellega hakkama saab, sõltub taas tema taustast. Naine ei saa kunagi laste ellu tulemiseks vaimselt valmis olla. Seda kogemust just kui ei eksisteeriks kuskil vaimu tasandil. See eksisteerib geneetilise mäluna bioloogilisel tasandi, kuid sellele vaatamata on esimene laps naise jaoks alati õppetunniks, mille ta peab omandama ilma juhendita ja kõrvalise abita. Kuid, see polnud kõikidel aegadel nii. Vähemalt paarsada aastat tagasi, kui mitu põlvkonda elas ühe katuse all, oli laste kasvatamise nõustajad ja ka meeste/naiste suhtekorraldajad naispereliikmete näol kõrvalt abiks võtta. Aja jooksul on maailmas toimunud nii palju väliseid muudatusi, et nende tulemusel on süvenenud ÕIGE nais energia defitsiit. Mitte ükski asi ei juhtu üle öö. Kõik protsessid on pika vinnaga. Ma saan kaasa rääkida tuginedes vaid teadaoleva ajaloole. 19 sajandi lõpul hoogu saanud Tööstusrevolutsioon sillutas teed nais energia defitsiidile. See oli aeg, kus naiste elu pöörati peapeale, kus nad rebiti traditsioonidest välja. See ei tähenda, et enne seda olid naised need, kelleks nad loodi. Kuid too periood andis veel ühe lihvi selleks, et suunata nais energiat ette planeeritud suunda. Kõik need nais liikumised, nais õigused, võrdõiguslikkus, feminism teenisid väikese kliki huve suures mängus. Me näeme kuhu see lõpuks jõudnud on – soovõrdsus, soomuutumine, soovolinikud jne . Naine pole enam keegi! Viimase 200 aasta naiste kannatused on olnud justkui hääletu karje universumisse, et taastada oma eesmärk füüsilises maailmas. Paljud naised ei teagi, kes nad on ja mis on nende olemus. Pikka aega ja ka praeguses tarbimisele suunatud maailmas on naine allutatud mees energiale. Ja selles energias on naised unustanud enda olemuse ja pühendanud oma ilu ja väe jagamisele mitte sihtotstarbeliselt. Ja selle tulemusel nad kuluvad, närtsivad ja saavad õitseda ainult läbi kuntslike atribuutide – kosmeetik, juuksur, pediküür, maniküür. Kas naine teeb seda selleks, et enda jaoks hea välja näha, või teeb seda vastassoo jaoks, sest närtsinuna ei ole ta enam justkui täiuslik?! Või on see katse peita oma närtsivat ilu, kustuvat energiat, mis olme askeldustes kaotsi on läinud? Milleks naine soovib väljastpoolt ilus olla, kui ta on seestpoolt täiuslikuks loodud? Ehe tõestus sellest kuidas naine on vangistatud, on peegli loomine. Peegelpilt ei ole ju tema olemus! Peegelpilt on mina pildi suurendamiseks – tuletage meelde muinasjuttu Lumivalgukesest. Kui te süvenete naise rollidesse ühiskonnas, siis need kõik on suuremalt jaolt suunatud meeste EGO huvide rahuldamiseks. Mees kujundab naise välimust vastavalt oma tahtmisele. Vaadakem kas või moelavale, kus moe kujundajad on ju taas suuremalt jaolt mehed. Mehed panevad naised riidesse vastavalt oma soovidele ja ihadele. See on taas püüd läheneda naise energiale. Tuletage meelde kuidas pea 1000 aastat oli Hiina ühiskonnas naiste jalgade sandistamine klassi kuulumise etaloniks. Naiste päkkasi sandistati selliselt, et takistada nende kasvamist. Väikest jalga peeti ilusaks kelle jaoks?! Kas naine sandistaks ennast selleks, et tal puuduks võimalus hiljem iseseisvalt käia?! Kas Jumal lõi naise selleks, et ta kuuluks kuhugi klassi?
Mul tekib alati sisemine protest, kui naise ilust hakkavad rääkima naised, kellele on tehtud välised korrektuurid meigi, soengu ja muu näol. Nad justkui teeniks meeste huve või õigustaks oma ilustamist. Kas ühiskond on võimeline aktsepteerima ilust ja hoolitsusest rääkivat naist, kui tal puudub meik ja ta on tavapärases olemises/tegemises? (Ma sain oma isikliku kogemuse baasil tõestuse, et see on võimalik! ) Kusjuures suurima hinnangu annavad ikka mehed, kes targutavad ilust ja hoolitsusest, mõistmata, mis selle taga on ja mida tähendab naise tõeline ilu. Neid näiteid saab maailmast veelgi tuua. Eelmisel sajandil alustati naise keha tuunimisega, mille tulemusi me praegu ka tänavapildis näha võime. Kunst rinnad, huuled, tagumikud, kas seda soovib kõik naine, või on see mehe perversne soov teha naine oma mõtte järgi „kauniks“. Mees pole looja, ta ei suuda luua kunagi täiuslikku maailma. See on hale püüd võtta enda kätte võim läbi naiste energia.
Edasi jõuame tänapäeva poliitikasse. Miks on viimaste aastakümnendite jooksul nii palju naisi poliitikasse tekkinud? Kas tõesti on meeste peades tekkinud heldimuse hetk peale 3000 aastat ja neil on tekkinud arusaamine, et naine on mehega võrdväärne? Oh ei!. Naine poliitikas on võimumängudele energia sisse puhumiseks. See kõik on vaid selleks, et mees saaks oma agendat läbi naise energia materialiseerida. Kuid energiast jääb puudu, sest varastatud energial ei ole seda väärtust. Vägistamise teel saadud energial ei ole Jumala väge. See ei loo, läbi selle ei saa mateeriale hinge sisse puhuda!
Mees soovib võimu, naisel seda vaja pole. Mees allutab, lammutab, loob sõdasid – see on tema olemus, naine loob, sünnitab läbi valude uue elu, uue hinge maailma – see on naise olemus. Kas selle kõige taustal saab ikka veel väita, et jumal lõi Eeva Aadam ribist?!
Kiriku agenda on madaldanud naist vaid ühel eesmärgil – kasutada ära naise energiat enda võimu huvides. Eevast on tehtud pattude musternäidis kuna ta maitses hea ja kurja tundmise vilja ning peale seda viskas jumal ta justkui paradiisi aiast välja. Eva pole kunagi paradiisist lahkunud – paradiis on tema sees! Mis oli hea ja kurja tundmine – see oli teadmine oma olemusest ja Jumala väest. Eva mitte ei maitsenud seda vilja, vaid teadis selle sisu. Ja selle eest, et ta teadis, viskas ühiskond ta inimkonna hierarhia redelil ühele pulgaga kariloomaga. Läbi ajaloo on suurima patu tegijad olnud alati mehed. Kas naisel oli vajadus pidevalt hoorata või oli see mehe vajadus. Selleks ka hooramajad, odava nais energia manustamise kohad. Kas naine soovis vallutada maid ja kõrguda võimu troonil, või oli see mees, kes niitis teisi omasuguseid sundides naisi loobuma oma poegadest enda huvide mängus.
Mees elab materiaalses maailmas ja naine elab hinge maailmas. Ilma meesteta ei „ajaks“ naine välist ilu taga, ta ei püüaks olla see, kes ta pole. Ta ei peidaks oma väge võlts ilu etalonide taha. Meestel on ihad, vajadused, mis tulenevad tema egotsentrilisusest. Ta on loomult kütt ja pole vahet, kas ta kütib metsas saaki, sikutab järvest kala või jahib enda voodisse naisolevust. Looduses on isaste vahel alati konkurents selleks, et tagada oma geenide jagamist võimalikult paljude emastega. Jah, esineb ka monogaamseid paare, kuid paljunemine toimub enamasti vaid kord aastas. Inimmaailmas, on naine mehe rahuldamise objektis aastaringi. Ennast pidevalt mitte „sihtotstarbeliselt“ kulutades, ehk siis täites kohustusi, mis on vaid meespoole EGO upitamiseks/rahuldamiseks, kaotab naine oma energia ja väe. Ta kulub, närtsib ja ainult universumi tasakaalu seadusele, suudab naine elada vaatamata kulutatud energiale, meestest reeglina kauem. Naine on võimeline kandma topelt koormat ehk siis täitma elus nii mehe kui naise osa – võtma vastu otsuseid, vastutama, „küttima“, selleks, et järglased üles kasvatada. Neil hetkedel on naises mõlemad energiad nii nais kui mees energia.
Mees oleks justkui teiselt planeedilt olevus, sest ta ei suuda näha maailma naise pilgu läbi, ega tunnetama naise energiat, sest tundub, et tal polegi seda. Siiski, on mehel võimalus kogeda naise energiat, kuid ainult läbi ÕIGE ühtimise, kus naine on ennast mehele täielikult avanud ehk siis mees on suutnud naise viia ekstaasini, mil naise kaitsev energeetiline kilp langeb. Tuletage meelde, et ka munarakk omab kaitsekilpi ja ainult see õige seemnerakk suudab kaitsest läbi murda. Läbi ühte saab mees kogeda kosmilist energiat, mida ta muidu, kui sügavas meditatsioonis olles, kogeda ei saaks. See ongi täiuslik energeetiline laeng, mille poole mehed kogu aeg püüdlevad. Nauding ühtest on kehaline, kui mees vajab vaimu energiat, mida ta saab vaid läbi naise kogeda. Inimeste maailmas ei vaja mees võimalikult palju naisi mitte selleks, et saada füüsilist rahuldust või oma geene jätkata, vaid selleks, et laadida ennast ja ühilduda läbi tema kosmilise energiaga. See on instinktiivne vajadus, kuid mees seda enamasti ei teadvusta, pidades ühtest saadud naudingut primaarseks.
Naine on loodud mehe energia tasakaalustamiseks, tema „elustamiseks“ , jumalale lähendamiseks. Samal ajal peab naine teadvustama endas olevat Jumala armu ja soosingut – ta peab teadma, KES TA OLMUSELT ON. Kui naine ei tea, kes ta on, siis on ta justkui poolik jumala looming. Ta otsib armastust välistes objektidest klammerdudes iga mehe kui jumala külge. Ja mees tunnetades seda, kasutab naist ära kui kerget saaki, sest mees on loomult kütt.
Kui naine mõistab sügavalt, milleks ta loodud on, siis hakkab ta kiirgame kõikjale armastuse energiat, sest ta armastab ja väärtustab ennast sellisena nagu ta on.
järgneb…
/Katrin Seppa/
