Tyler Durdeni poolt
Lähis-Ida silma kaudu
Selle kuu alguses vestles USA sõjaministeeriumi kõrge ametnik Elbridge Colby telefonitsi Saudi Araabia kaitseministri Khalid bin Salmaniga, kes on ka kroonprints Mohammed bin Salmani vend ja peamine nõunik. Iraani rünnakud USA baasidele Pärsia lahes eskaleerusid ning USA vajas laiemat juurdepääsu ja ülelennuõigusi. Saudi Araabia nõustus avama ameeriklastele kuningas Fahdi õhuväebaasi Taifis riigi lääneosas, ütlesid mitmed asjaga tuttavad USA ja lääne ametnikud, kes rääkisid Middle East Eye’ile.
Baas on oluline, kuna see asub Iraani Shahed droonidest kaugemal kui Prince Sultani õhuväebaas, mida on korduvalt Iraani rünnakute sihtmärgiks võetud. Taif asub ka Jeddah’ lähedal, mis on Punase mere sadam, millest on saanud oluline logistikakeskus pärast seda, kui Iraan haaras kontrolli Hormuzi väina üle. Praegused ja endised USA ametnikud ütlesid MEE-le, et Jeddah võib olla kriitilise tähtsusega USA vägede varustamisel, kui Trumpi administratsioon valmistub pikalevenivaks sõjaks Iraani vastu. Tuhanded USA maaväed on teel piirkonda Ida-Aasiast.
Saudi Araabia otsus laiendada juurdepääsu baasile rõhutab muutust selles, kuidas kuningriik ja mõned teised Pärsia lahe riigid reageerivad USA ja Iisraeli sõjale Iraani vastu, väidavad praegused ja endised ametnikud. „Ar-Riyadis on hoiak nihkunud USA sõja toetamise poole, mille eesmärk on karistada Iraani rünnakute eest,“ ütles üks lääneriikide ametnik Pärsia lahe piirkonnas MEE-le.
Nagu USA ja lääne valitsusametnikud MEE-le ütlesid, on Trump ja Saudi Araabia kroonprints olnud regulaarses telefoniühenduses kolm nädalat. Ka AÜE on USA-le teatanud, et on valmis pikaks sõjaks ega avalda seetõttu Washingtonile survet konflikti peatselt lõpetada.
AÜE välisminister Sheikh Abdullah bin Zayed ütles selle kuu alguses telefonikõnes oma kolleegile, USA riigisekretärile Marco Rubiole, et AÜE on valmis kuni üheksa kuud kestvaks sõjaks, nagu USA ametnik MEE-le selgitas.
Erinevad vaatenurgad Pärsia lahele
Saudi Araabia, AÜE ja Katar lobitasid USA presidenti Donald Trumpi, et see Iraani ei ründaks. Vaatamata USA sõjaväebaaside majutamisele nõudsid need riigid, et neid ei kasutataks stardiplatvormidena, kui USA ühines Iisraeliga Iraani ründamisel 28. veebruaril. Sellest hoolimata on Pärsia lahe riigid maksnud USA otsuse eest sõtta minna kõrgeimat hinda.
Ainuüksi AÜE on sõja algusest saadik pealt kuulanud 338 ballistilist raketti ja 1740 drooni. Katar kannatas kõigist Pärsia lahe riikidest kõige rängema rünnaku all, hoolimata pidevast püüdlusest deeskalatsiooni poole olulise vahendajana.
Iraan vastas sel nädalal Iisraeli rünnakule oma South Parsi gaasiväljale, tulistades rakette Kataris asuva Ras Laffani rafineerimistehase pihta. Remont võtab aega kolm kuni viis aastat ja mõjutab Katari energeetikaministri Saad al-Kaabi sõnul 17 protsenti Katari gaasitoodangust.
Mõned riigid, näiteks Omaan, on väitnud, et Iisrael õhutas USA-d Iraani vastu ebaseaduslikku rünnakut. Samuti tuntakse pahameelt USA suhtes seoses tema rolliga julgeolekugarandina.
USA ei suutnud täiendada Pärsia lahe riikide Patriot ja Terminal High Altitude Area Defense raketiparkette. Rünnati USA baase Pärsia lahes, mis olid mõeldud Araabia monarhiate kaitsmiseks. Samal ajal on nafta- ja gaasieksport seiskunud.
Omaani välisminister Badr al-Busaidi kirjutas sel nädalal ajalehes The Economist, et see „ei ole Ameerika sõda“ ja et Washingtoni liitlased peavad USA-le selgeks tegema, et nad on tõmmatud konflikti, millest neil on vähe võita.
Busaidi märkused olid teravas vastuolus Saudi Araabia välisministri prints Faisal bin Farhani omadega. Pärast seda, kui Iraan ründas Ar-Riyāḑi ja Yanbu sadamat, edastas Farhan Islamivabariigile salvava sõnumi. Endine USA luureametnik kirjeldas seda kui “sõjakuulutust”. Farhan ütles, et Iraan on toime pannud “jäledaid rünnakuid”, mis on “[Iraani] väljapressimisel ja miilitsa toetusel põhineva käitumise jätk, ohustades naaberriikide julgeolekut ja stabiilsust”.
„Saudi Araabia on korduvalt püüdnud oma Iraani vendadele abikäe ulatada… aga iraanlased pole samaga vastanud,“ ütles ta, lisades, et kuningriik jätab endale õiguse võtta ette „sõjalisi meetmeid“ .
Kuigi keegi Pärsia lahe piirkonnas ei taha Iraaniga sõda, ütlevad eksperdid, et Pärsia lahe riigid lähenevad konfliktile, mis on jõudnud juba neljandasse nädalasse, erinevatest ja muutuvatest vaatenurkadest. Saudi Araabia on piirkonna suurim riik ja sarnaselt AÜE-le on tal ambitsioonid projitseerida kõva jõudu välismaale. Tõepoolest, Saudi Araabia ründas AÜE liitlasi Jeemenis vahetult enne Iraani-vastase sõja puhkemist.
Omaan on endale vahendajana niši loonud. Kuna Omaan on üks piirkonna riike, mida Iraan kõige vähem mõjutab, tajuvad ka Dubaist lahkuvad välismaalased selle pealinna Muscati suhtelist turvalisust. „Pärsia lahe piirkonnas on tekkimas lõhe,“ ütles MEE-le Princetoni ülikooli Lähis-Ida uuringute professor Bernard Haykel, kes räägib Saudi Araabia kroonprintsiga.
„Saudi Araabia ja AÜE olid enne seda sõda neutraalsed. Kuid pärast rünnakut mõistsid nad, et nad ei saa elada koos selle Iraani äärmusliku režiimiga naabrina, mis võib piirkonda igal ajal šantažeerida, blokeerides Hormuzi väina,“ lisas ta.
Saudi Araabia pealinn Ar-Riyad ja kuningriigi energiainfrastruktuur on muutunud Iraani sihtmärkideks. Konflikti peetakse aga piirkonnas ja üha enam ka USA-s Iisraeli võimuvõtuks. Kroonprints Mohammed bin Salman on kuulutanud Iisraeli süüdi Gaza genotsiidis. Iisraeli sõda selle territooriumi vastu on alates selle algusest 2023. aasta oktoobris nõudnud üle 72 000 palestiinlase elu.
Peaminister Benjamin Netanyahu kiitles neljapäeval pressikonverentsil sõjaga. Ta ütles, et Hormuzi väina blokeerimise lahendus oleks see, et Araabia Pärsia lahe monarhid ehitaksid Iisraeli läbi kõrbe uued torujuhtmed, mis annaks Iisraelile sisuliselt vetoõiguse oma energiaekspordi üle.
„Viimase 24 tunni jooksul toimunu viib meid sõja uude faasi. Meie kannatlikkust ja vaoshoitust on viimase kolme nädala jooksul proovile pandud,“ ütles Kuveidi Ülikooli ekspert Bader al-Saif MEE-le. „Siiski ei tohi me unustada Iisraeli rolli. Nad tahavad Pärsia lahe riike sellesse sõtta tõmmata,“ lisas ta. „Ja olgem ausad: USA-l puudub selge väljumisstrateegia.“
Pärsia lahe ja Araabia mere julgeolekuekspert Ibrahim Jalal ütles MEE-le, et Pärsia lahe monarhid seisavad silmitsi keerulise tasakaalu leidmisega, püüdes tõmmata punaseid jooni Iraani rünnakute vastu, vastata USA nõudmistele ja samal ajal suruda peale olukorra deeskaleerimist. „Pärsia lahe riigid ei taha, et neid jäädvustataks ajalooõpikutes liitlastena USA-Iisraeli sõjas niinimetatud islami naabri vastu,“ ütles ta.
Tabud murtud
Samal ajal ütles Jalal, et Iraani rünnakud kujutavad endast Pärsia lahe riikide suveräänsuse räiget rikkumist ja viivad piirkonna kaardistamata territooriumile. „Islamirevolutsiooniline kaardivägi on nüüd murdnud kõik tabud,“ ütles ta. „Pärsia lahe riigid peavad tegutsema kaitsedoktriini raamistikus,“ ütles ta.
Iraan on süüdistanud mitmeid Pärsia lahe riike oma territooriumi kasutamises USA rünnakute stardiplatvormina. Seetõttu on isegi USA-le täiendava logistilise toetuse pakkumine Saudi Araabia jaoks tundlik teema. USA ja Araabia ametnikud selgitasid MEE-le, et kuningriiki survestataks Iraani-vastase sõjaga liituma pealetungivate rünnakute abil.
New York Times on kinnitanud video õigsust, mis näitab ballistiliste rakettide laskmist Bahreinist Iraani suunas. Pole selge, kes raketid lasi. Väike Pärsia lahe riik on Saudi Araabia lähedane liitlane.
Saudi Araabia kaitseanalüütik Hesham Alghannam ütles MEE-le, et Ar-Riyad püüab leida tasakaalu konflikti kaasamise ja heidutuse loomise vahel. „Saudi Araabia rakendab heidutust, hoiatades Teherani kättemaksu eest, nagu me oleme näinud… [hoides] sõjalised võimalused avatuna, seades samal ajal esikohale diplomaatilised [ja] käimasolevad tagauksega kontaktid Iraaniga,“ ütles ta MEE-le.
Ta lisas, et Ar-Riyad „nõuab deeskalatsiooni, et taastada enne sõda saavutatud lähenemisprotsess ilma sõtta täielikult sekkumata“. Saudi Araabia taastas diplomaatilised suhted Iraaniga 2023. aasta märtsis pärast aastaid kestnud vaenulikke suhteid Hiina vahendatud lepingu alusel.
Saudi Araabia on küll kannatanud Iraani rünnakute all, kuid mitte sama ulatuslikult kui Araabia Ühendemiraadid. Ka Jeemeni Iraani liitlased Houthid on kuningriigi ründamisest hoidunud.
Saudi Araabia julgeolekuekspert ja Pärsia lahe rahvusvahelise foorumi vanemteadur Abdulaziz Alghashian ütles MEE-le, et kuningriik ja teised Pärsia lahe riigid seisavad silmitsi „dilemmaga“. „Sõja lõpetamine on üldiselt eelistatud variant,“ ütles ta, kuid isegi kui konflikt peaks homme lõppema, jääks Iraani domineerimine Pärsia lahe piirkonnas alles. „Me peame looma mitte ainult tõelise heidutuse, vaid ka pretsedendi sõjajärgseks perioodiks,“ ütles ta.
„X” tõlge: Paistab, et Saudi Araabia lubab USA ja Iisraeli hävitajatel ja pommitajatel enne Iraani ründamist oma õhuruumis tankida, hoolimata sellest, et Saudi Araabia on korduvalt väitnud, et tema õhuruum on „suletud”.
„Iraan on tõestanud, et suudab tekitada suurt kaost. Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riigid ei taha näida liiga kõhklevad, seega peab olema mingi pretsedent,“ ütles ta. Alghasian selgitas, et Saudi Araabia oli teadlik, et Iraani vastu suunatud pealetungioperatsioonide alustamine võib „avada põhjatu augu“.
Vaatamata USA väidetele, et Iraani sõjavägi on tugevalt nõrgenenud, on Islamivabariik suutnud korraldada sihipäraseid rünnakuid USA baasidele. See pole kaugeltki isoleeritud. Meedia teatel saab riik sihtimisinfot Venemaalt. MEE avalikustas, et on saanud Hiinalt õhutõrjesüsteeme ja ründerelvi.
Iraani kiire kättemaks Pärsia lahe energiarajatiste vastu pärast Iisraeli rünnakut Lõuna-Parsile sel nädalal näitas, et riigi juhtimis- ja kontrollstruktuurid on puutumatud, ütles endine USA luureametnik MEE-le.
Jalali sõnul on Pärsia lahe riikide monarhid teadlikud ka sellest, et nende relvajõud ei suuda Iraanile tekitada rohkem kahju kui USA ja Iisrael praegu teevad ning et heidutuse nimel tehtav „sümboolne“ tegevus kutsuks esile vaid edasisi kättemakse. „Pärsia lahe riikide tegevus ei nihuta sõjalist tasakaalu praegusel hetkel USA ja tema liitlaste kasuks,“ lisas ta.
„Siiski on parem juurdepääs Saudi Araabia baasidele ülioluline,“ ütles Princetoni ülikooli Haykel MEE-le. „On tõsi, et Saudi õhuvägi ja raketid tõenäoliselt võimu tasakaalu ei muuda, kuid see, mis tasakaalu võiks muuta, oleks see, kui USA õhuvägi alustaks starti lennukikandja asemel Dhahranist,“ lisas ta. Rannikulinn asub Iraani rannikust vaid 130 miili kaugusel.
Hormuzi väin on vaateväljas
Esiteks, analüütikute sõnul võiksid Pärsia lahe riigid oma kaitset paremini ühiselt korraldada. See on oluline, sest Pärsia lahe riigid seavad kahtluse alla USA julgeolekugarantiide väärtuse. Trumpi administratsioon andis erandi, mis lubab Pärsia lahe riikidel Patriot pealtkuulamisrakette omavahel üle anda ilma tavapärase USA heakskiiduta.
„Pärsia lahe koostöönõukogu vajab nüüd kaitseliinil ühtse blokina tegutsemist, et ühiselt hankeid mobiliseerida,“ ütles Jalal.
Lisaks parema juurdepääsu võimaldamisele USA baasidele võiksid Saudi Araabia ja AÜE proovida Hormuzi väinas rolli mängida, ütlevad eksperdid. „Kuidas defineerida rünnakut ja kaitset? Ma arvan, et see on olnud viimase 24 tunni aruteluteema,“ ütles Kuveidi Ülikooli al-Saif. „Pärsia lahe riigid võiksid Iraaniga koostööd teha ja takistada neil Hormuzist naftat transportimast. Aga see ei ole kooskõlas meie maailmavaatega,“ ütles ta. „Me oleme usaldusväärsed.“
NATO ja Aasia liitlased on Trumpi administratsiooni osalemise Gibraltari väina avamise operatsioonis tagasi lükanud. Gibraltari väin, mille kaudu liigub umbes 20 protsenti maailma energiast, võimaldaks Trumpil näidata piirkondlikku toetust ajal, mil USA hävitajad ja ründekopterid pommitavad Iraani rannikut.
Araabia Ühendemiraatide presidendi diplomaatiline nõunik Anwar Gargash ütles sel nädalal USA välissuhete nõukogule, et AÜE võib liituda USA operatsiooniga, et Iraanilt veetee kontroll tagasi võtta.
Saudi Araabia analüütik Alghashian ütles MEE-le, et järgmine samm võiks olla „surmavad kaitsemeetmed“. „Minu arvates võiks Hormuzi väinas luua pretsedendi.“
