Pole me veel õigesse talvessegi jõudnud, kui juba on hakanud puhuma märtsituuled. Lähenevad riigikogu valimised annavad end üha selgemalt tunda ning mõne erakonna ja poliitiku jaoks tähendab valimisvõidu sepistamine eelkõige nutikat manipulatsiooni, mitte tõelist maale ja rahvale pühendumist nagu pea üha sagedamalt ajalehti, netiavarusi ja teleriekraane vallutavas poliitreklaamis kinnitatakse. Esimene valimisreklaami pääsuke on aga juba kohal – rahval on õnn ja võrratu privileeg imetleda nii klipis kui fotos Kaja Kallast, kes jumalakartliku eidekese kombel käsi ristates väidab, et Eesti on kindlates kätes. Kust kohalik diktaatorinna selle võtab, jääb vaid tema enda teada, sest silmitsi nii keerulise olukorraga, kui Kaja Kallase õhinapõhise valitsuse ajal, pole meie koduriik just sageli seisnud.
Tappev inflatsioon.
Eesti inflatsioon on ületanud 25%. Sellist raha põlemist ja elatustaseme allakäiku kogevad hetkel maailmas vaid üksikud ebaõnnestunud valitsustega riigid. Teised suudavad inflatsioonitonti siiski mingisugusegi kontrolli all hoida, mõeldes eelkõige oma rahvale, leides võimalusi nende elu kergendada. Meie valitsus ja peaminister oma vigu ei näe, sest Eesti on vaid Reformierakonna haardes viibides õigetes kätes. Ja miks siis mitte suudelda sõrmi, mis sulle peale pikka nirumist universaalelektrit puistavad?
Karm talv.
Kaja ütleb, et Eesti on õigetes kätes, sest tema juba teab. Samade kätega lubab ta lükata saabuval talvel välja elektri ja katkestada toasooja andmise, sest nii on vaja. Inimesed peavad õppima elektrit säästma, kuna see on roheline, ja käima duši all üksnes kord nädalas, sest kokkuhoid tegi ahvist inimese, kelle rohepööre tagasi koopasse kupatab. Toimub looduse loomulik ringkäik ja Reformierakond teab, kuidas seda kõige kiiremini ja valusamalt ellu viia.
Eesti muutmine läbikäiguhooviks.
Reformierakonna tublil juhtimisel on Eesti muudetud läbikäiguhooviks, kus keegi ei tea, kui palju on siia kogunenud neid, kes kohalikest kommetest, keelest ega elukorraldusest midagi teada ei taha. Tallinn muutub püsielanikele üha võõramaks. Maades, kus ollakse hädas paisuva migratsiooniga, jäävad niinimetatud no-go tsoonid, kuhu püsielanikud oodatud pole, siiski äärelinna. Tallinnas tasub minna Viru tänava algusesse ja vaadata, kuidas Musumägi on muutunud sadade lärmavate ja röökivate, valju muusikat kuulavate agressiivsete noorte kogunemiskohaks, kust nii kohalikud kui ka turistid pelgavad mööduda. Politseid elanike turvatunne aga ei huvita, sest Kaja valitsus ei pea kontrollimatu migratsiooni tekitatud ebakindlust ning kriminogeensuse kasvu probleemiks. Mis siis, kui kohalikel enam kesklinna asja pole, sest seal peremehetsevad siinsest elust ja kultuurist mitte muhvigi teadvad noortekambad – Eesti on ju ometi õigetes kätes.
Poliitiliste oponentide avalik vaenamine.
Eesti on õigetes kätes, tähendab sedagi, et on vaid üks tõde – Kaja Kallase ja Reformi oma ning opositsioonil on mõistlikum suu kinni hoida, sest muidu tembeldatakse sind peavoolumeedia abil kremli agendiks, lollpeaks ja poetaguseks. Eestit oma kätes hoidvale erakonnale pole mingit probleemi ligi veerandi elanike toetust omava EKRE tühistamine. Sotsiaalmeedias kutsutakse lausa füüsilisele arveteklaarimisele nendega, kellel on oma arvamus. Vihkamise temperatuur tõuseb ja jääb vaid küsida, millal jõuame tõelise vaikiva ajastuni, kus oma mõtete avaldamine viib vangi.
Õigusriigi paroodia.
Kuid ei maksa nüüd kõiki viimase aja edusamme ka tagasihoidliku ja malbe Kaja Kallase arvele kirjutada. Kogu Reformierakonna ajalugu on täis võitlust selle eest, et Eesti oleks tõeline õigusriik. Kus mujal, kui Reformierakonna juhitud õigusriigis, sai võimalikuks suuremahulise VEB fondi afääri materjalide salastamine. Üksnes tõelises õigusriigis suudetakse nii osavalt kinni mätsida sulilik rollotamine, et selle mahhinatsiooni keskne figuur võib aastaid töötada ministrina ja maanduda Euroopa Liidu kontrollikoja unistustetoolil. Vaid seadusele pühendunud Eesti õigusriik suudab nii virtuoosse elegantsiga summutada Tallinna Sadama kohtuasja, et ei jää vähimatki kahtlust – pihust pihku liikunud miljonid pole mingi probleem, võrreldes haridusministeeriumist pihta pandud päevinäinud kohvimasinaga, nagu ka samas ministeeriumis õige ministri poolt tuuri pandud eelarvemiljonid. Kuni Eesti on õigetes kätes, pole reformierakonna mahhinaatoritel vaja karta – elu muutub paremaks, elu muutub lõbusamaks!
Eesti on kindlates kätes, väidab Kaja oma surematus poliitreklaamis, teades ise hästi, et see on puhas vale. Kuid silmad on meie peaministril nii ausad ja kurvad, et paneb kohe pisara poetama. Hale on inimesest, kes oma kompetentsustasandi ületanult, usub ikka veel siiralt, et suudab ajada õiget asja ning et vaid rumalad ja pahatahtlikud ei mõista, kuidas ta pidevatele jamadele ja minnalaskmisele vaatamata püsib ikkagi äge.
Vsevolod Jürgenson
