Lihtsustatult saaks asja lahti seletada nii:
Riik on nagu perekond.
Elavad kenasti oma majas, lapsi on palju ja ema ning isa hoiavad kõiki koos.
Toidavad ja hoolitsevad oma laste eest ja ei luba külajoodikutel oma pereliikmetele midagi halba teha.
Lapsed kasvavad ja hakkavad pere elule kaasa aitama.
Kes milleski osav on…seda tal ka teha lastakse ja julgustatakse.
Aja möödudes kodu tehakse ilusamaks ja ehitatakse tugevamaks.
Tehakse parem katus, parandatakse fassaad ja tehakse korda põllud ja metsad.
Ma nüüd ei teagi mis ajahetkel Eesti majakeses pereisast joodik ja pederast ning emast laadalits sai.
Mõlemad on igatahes pidevalt ennast täis joonud või kiviks tõmmanud ja viimased lapsed, kes perre sünnivad on korraliku ajukahjustusega ja peavad triibutegemist ja alatut/perverset käitumist oma sünniõiguseks.
Samuti on neil ema isa käitumist vaadates tekkinud teadmine, et töö tegemine on mingi alandav tegevus ja elu saab lahedalt elada ära lihtsalt mölisedes ja omaenda kodust kõike maha parseldades…nii nagu narkarid seda tihtilugu teevad.
Tundub, et asjad mida lihtsasti koduväravast välja veeretada saab, hakkavad otsa saama, teineteise tagant ka nagu enam midagi varastada pole ja viimane võimalus hing sees hoida on hakata hooraks.
Kliendid muidugi nii kehvale hoorale midagi väärtuslikku anda ei taha aga kodust saab teha ju ülejäänud küla tarbeks prügimäe, tööstuspargi, inimkatsetuste labori või miks mitte ka kaevanduse ja kogu talu elamiskõlbmatuks muuta…aga mis siis?
Ega narkaritest ja ennast hooradeks müünud perepea ja viimane põlvkond sellest nagunii ju ei hooli.
Need vahepealsed, kes mäletavad oma kodust ilusaid aegu ja lootuseid, surevad nagunii varsti maha või põgenevad nelja ilmakaare suunas.
Mis siin ikka mõelda…siit see maksu ja kaitsetahe siis tulema peakski.
Muus mõttes aga on endiselt kõik väga hästi!
/Lauri Jürgenson, Facebook/
