248 aastat tagasi, 4. juulil 1776, kuulutasid 13 Suurbritannia kolooniat endid iseseisvaks. Kontinentaalkongress võttis tol päeval vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kinnitas, et kõik inimesed on loodud võrdseks, mida hiljem on tõlgitsetud kui võrdõiguslikkust, sest ilmselt said deklaratsiooni vastuvõtjad aru, et orjana sündinu pole võrdne printsiks sündinuga ega poolearune geeniusega.
Iseseisvussõda
Tõeliselt iseseisvaks tegid Ameerika Ühendriigid aga rasketes lahingutes võidetud võit kaheksa aastat kestnud Iseseisvussõjas, kindral George Washingtoni juhtimisel, ja aastal 1783 Pariisis sõlmitud rahuleping millega Suurbritannia tunnustas Ameerika Ühendriikide iseseisvust.
Maailma vanim põhiseadus
13 aastat pärast iseseisvuse deklaratsiooni, aastal 1789, kehtestati Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Rohkem kui 200 aastat kehtinud põhiseadus on püsinud tänu selle koostajate tarkusele kehtestada võimude lahususe printsiip, tasakaalustada niihästi riigi täidesaatev, seadusandev ja kohtu võim, kui ka föderaalvalitsuse ja osariikide volitused, ning kindlustada enamuse huve, samas kui vähemuste õigused on kaitstud. Maailm on märkimisväärselt muutunud selle 230 aasta jooksul, mis on möödunud USA põhiseaduse kehtestamisest, ja seetõttu on põhiseadust muudetud 27 korda.
Ikka veel rikas ja võimas
Oma 248 aasta sünnipäeval on USA kindlalt maailma võimsaim riik. Rahvaarv, mis on tõusnud 335 miljonile, jääb varju Hiinale, kus elab 1,42 miljardit inimest ja Indiale 1,4 miljardi inimesega, aga on kaks ja pool korda suurem Venemaa 143 miljonist. USA sisemajanduse koguprodukt on 28.78 miljardit dollarit aastas, võrreldes Hiina 18.53 miljardi, India 3.94 miljardi ja Venemaa 2.06 miljardiga.
Riigikaitse eelarve sel aastal on 886 miljardit dollarit, võrreldes Hiina 225 miljardi ja Venemaa Ukraina sõjaaegse 120 miljardiga.
Kriisid ja tõrvatilgad
Ameerika kodusõda (1861–1865) oli Ameerika Ühendriikide ajaloo kõige tõsisem kriis. Sõjani viis konflikt küsimuse üle, kas orjusel tuleks lubada laieneda riigi läänepoolsetele aladele, mis tooks kaasa rohkem orjariike, või keelata see, mis paljude arvates päädiks orjuse lõppemisega, mis ka juhtus.
Sõjas hukkus 620 000–750 000 sõdurit koos määramata arvu tsiviilohvritega, mis moodustas tol ajal umbes 2% USA elanikkonnast. Kodusõda on senini olnud Ameerika ajaloo kõige surmavam sõjaline konflikt.
Väiksema, kuid murettekitava kriisi on tekitanud aastal 2020 võimule tõusnud president Joe Bideni valitsus. See algas Afganistani katastroofiga mis muutis üleöö Talibani, äärmusliku islamiterroristide organisatsiooni, üheks maailma kõige paremini varustatud ja relvastatud sõjaväeks. Talibanile langes saagiks paljude miljardite dollarite väärtuses moodsat varustust, relvi ja laskemoona.
Tõsisem probleem on USA piiri avamine ebaseaduslikele sisserändajatele, mille tagajärjel on sisenenud USAsse ebaseaduslikult peaaegu 20 miljonit inimest. See on rikastanud miljardite dollarite ulatuses Mehhiko inimkaubanduse ja narkootikute smugeldamisega tegelevaid kuritegelikke kartelle. USAsse smugeldatud kommunistlikust Hiinast pärineva fetanüüli tagajärjel sureb umbes 100 000 ameeriklast aastas.
Tulevikuväljavaated
Selle aasta novembris toimuvad USA presidendi valimised. 27. juuni toimus debatt Joe Bideni ja vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi vahel. Bideni esinemine tõestas veenvalt, et Joe Biden pole võimeline USA presidendi ametit pidama. Näib, et Bidenil enam mingit võimalust tagasivalituks saada ei ole. Tõenäoline on, et Donald Trump valitakse uuesti USA presidendiks.
Trumpi moto on “Teeme Ameerika jälle Suurepäraseks!” Tal on võimalik oma lubadust täita nelja aasta jooksul alates 2025 aasta 20. jaanuarist, mil ta tõenäoliselt jälle presidendiks vannutatakse.
Maailma ajaloost võime õppida, et impeeriumid ja riigid kasvavad võimsaks aga ka kahanevad, varisevad või kaovad ajaloo prügikasti.
USAle soovime õnne ta 248 sünnipäevaks ja jääme lootma, et ta püsiks võimsana, jõukana ja paljude inimeste unistuste maana veel palju aastaid.
