Aastaid enne praeguseid pealkirju arutati hantaviirust juba võimaliku tulevikuohuna – ja mitte ainult kusagil mujal, vaid just ülemaailmselt mõjuka vaktsiiniliidu Gavi poolt.
2021. aasta mais avaldas Gavi analüüsi pealkirjaga „Järgmine pandeemia: hantaviirus?“. Selles uuriti, kas hantaviirused – mida levitavad peamiselt närilised – võivad kujuneda suureks globaalseks ohuks. Kuigi ametlikult liigitati risk madalaks, tehti aruandes selgeks, et teatud arenguid tuleb hoolikalt jälgida.
Just see kombinatsioon äratab tänapäeval tähelepanu. Gavi ei ole lihtsalt mingi tegija. Organisatsioon, mida toetab muuhulgas Bill & Melinda Gatesi Fond, mängib keskset rolli ülemaailmsetes vaktsineerimisprogrammides ja pandeemiateks valmisolekus. Kui seal tekivad spekulatsioonid “järgmise pandeemia” kohta, ei jää need märkamata.
Tolleaegse analüüsi põhipunkt oli see, et hantaviiruse infektsioone on raske tuvastada. Esialgsed sümptomid meenutavad sageli teisi haigusi, näiteks grippi või COVID-19. Seetõttu võidi juhtumeid märkamata jätta või valesti diagnoosida. Näiteks toodi Colorado osariigist patsient, kes arvas algselt, et tal on koroonaviirusnakkus – kuni selgus, et ta oli nakatunud hantaviirusesse. Viirus diagnoositakse tavaliselt PCR-testi abil, mis ei ole usaldusväärne.
Täna, mitu aastat hiljem, omandab see varajane hindamine uue dünaamika. 2024. aastal teatati, et Moderna töötab hantaviiruste vastase mRNA-vaktsiini kallal. Asjaolu, et ettevõte, mis oli juba välja töötanud ühe võtmetähtsusega COVID-19 vaktsiini, tegutseb nüüd ka selles valdkonnas, näitab, et teema pole enam pelgalt teoreetiline.
Ka armee töötab vaktsiinide kallal.
Kriitikute poolt aastaid täheldatud silmatorkav muster on ilmne: potentsiaalsed ohud tuvastatakse varakult, kategoriseeritakse teaduslikult ja integreeritakse samaaegselt globaalsetesse valmisoleku struktuuridesse. Ametlikult on keskmes ennetamine. Tekib aga küsimus, kui tihedalt on omavahel seotud riskianalüüsid, meedia tähelepanu ja uute vaktsiinide väljatöötamine.
Üks on kindel: hantaviirus ei ole uus nähtus. See on haruldane, sageli lokaalselt piiratud ja seni inimeselt inimesele vaevu leviv. Ometi on just sellised viirused korduvalt olnud varasemate stsenaariumide keskmes – potentsiaalsete kandidaatidena tulevasteks puhanguteks.
Praegune arutelu näitab eelkõige ühte asja: järgmine pandeemia ei saa aruteluteemaks alles siis, kui see algab. Seda modelleeritakse, arutatakse ja valmistatakse ette aastaid ette. Suurfarmaatsia on juba käivitumas.
