Ma ei tea ühtki riiki Euroopas, kus peaminister õigustaks valimiste eel maksutõusudest mitterääkimist väitega, et “põhiseadus keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna.” Just seda tegi Kallas täna “Vikerhommikus”. Siin on kaks varianti: kas inimene on lihtsalt ääretult ninatark ja ülbe või lihtsalt ääretult rumal põhiseaduse ja riigiõiguse tõlgendamisel. Muidugi need variandid võivad ka samaaegselt esineda.
Põhiseaduse mõte on, et maksuküsimusi tõesti ei panda referendumitele, kuna see avaks väga libeda tee äärmuspopulismile, kus näiteks võidaks küsida ”kas soovite, et Eestis oleks igaühel kodanikupalk 3000€?” Tõenäoliselt vastaks Eestis suurem osa rahvast “jah”, kuigi enamusel pole mingit aimu mõtte maksumusest ja majandusele tagajärgedest. Šveitsis muide hiljuti tehti selles küsimuses referendum ja tulemuseks oli “ei”. Kas Eestis on keskmine valija võrreldav Šveitsi valijaga? Ei.
Lisaks on lihtsalt kas ääretu ülbus või piiritu lollus panna võrdusmärk valimiste ja rahvahääletuste vahele. Sellise võrdluse tegemine näitab juba peaministri piiratud mõistust.
Kuid kui Kallase arvates maksuküsimusi ei peakski enne valimisi arutama, siis poleks pidanud nad ka heietama igapäevaselt kampaania ajal lubadusest kaotada “maksuküür”. See lubadus aga äkitselt sobis panna rahvahääletusele? Kognitiivne dissonants, kus peaminister ei suuda ise oma õigusteaduse magistrikraadiga tõlgendada põhiseaduse mõtet ja süüdimatult lihtsalt valetab.
