Ajatolla Imam Khamenei pidas Iraani rahvale kõne Eid al-Fitri puhul, mis on prohvet Muhamedile antud esimese jumaliku ilmutuse mälestuspäev. Selles pöördumises rääkis ta pikalt hiljutisest ülestõusust, mida ta kirjeldas kui Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli toetatut.
Täispikk kõne on leitav Telegramist:
Alguses tegi ta selgeks, et selle ülestõusu olemus oli Ameerika oma. Tema jaoks oli vaieldamatu, et ameeriklased olid selle mässu kavandanud ja ellu viinud. Ta rõhutas kindlalt, tuginedes enam kui neljakümneaastasele kogemusele Islamivabariigiga, et Ameerika põhieesmärk oli Iraani alla neelata. Islamirevolutsiooni algusest kuni tänapäevani oli endine USA domineerimine Iraani üle – sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult – hävitatud rahva, noorte ja kõigi ühiskonnakihtide poolt Suure Imaami juhtimisel. Kuid juba revolutsiooni esimesest päevast alates oli USA töötanud selle kaotatud domineerimise taastamise ja Iraani oma kontrolli alla toomise nimel.
See ei puuduta ühte inimest Valges Majas, ei praegust ega endist USA presidenti, vaid Ameerika Ühendriikide põhipoliitikat. Khamenei vaatenurgast on see poliitika selge: riik, millel on Iraaniga sarnane geograafiline asukoht, suurus, rahvaarv, võimekus ning teaduslikud ja tehnoloogilised edusammud, on Ameerika jaoks talumatu. Selline riik on USA jaoks talumatu. Ta nimetas USA presidenti otsesõnu kurjategijaks nii ohvrite ja kahjude kui ka Iraani rahva vastu suunatud laimu tõttu.
Khamenei meenutas, et varem olid sarnaseid rahutusi tavaliselt korraldanud Ameerika ajakirjanikud, teisejärgulised USA poliitikud või Euroopa riigid. Selle ülestõusu puhul oli aga ainulaadne see, et Ameerika Ühendriikide president ise oli olukorda isiklikult õhutanud ja eskaleerinud. Ta oli avalikult rääkinud, kommenteerinud, ähvardanud, mässulisi julgustanud ja saatnud neile Ameerikast otsesõnumeid. Nendes sõnumites käskis ta neil jätkata, mitte karta ning kinnitas neile, et Ameerika toetab neid ja pakub isegi sõjalist abi. Seda tehes sai USA presidendist endast osa sellest ülestõusust.
Nende rahutuste keskel osalenud gruppi, kuhu kuulusid ka hävitustööd, süütamist, ebaseaduslikke tegusid ja tapmisi toime pannud isikud, oli ta kujutanud Iraani rahvana. Khamenei kirjeldas seda kui suurt laimu Iraani rahva vastu ja kuritegu. Ta rõhutas, et tema avaldused põhinesid dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavatel tõenditel. USA oli avalikult julgustanud ja abistanud, nagu ka sionistlik režiim, millele ta hiljem lühidalt tähelepanu pööras.
Ta selgitas lisaks, et Iraani rahvas oli selle ülestõusu murdnud. 12. jaanuar, päev, mil miljonid inimesed tänavatele läksid, oli ajalooliseks päevaks saanud, võrreldav 22. Bahmani kuuga. Inimesed, kellest miljonid olid Teheranis ja suured, tihedad rahvahulgad paljudes teistes linnades, olid häälekatele püüdlustele raske hoobi andnud. Selle eest tänas ta Jumalat.
Ajatolla Khamenei ütles, et Iraani rahvas oli Ameerika alistanud. Ameeriklased olid selle ülestõusu algatanud ulatuslike ettevalmistustega, mis olid eelmänguks palju suurematele tegudele. Kuid Iraani rahvas oli nad alistanud. Vaid mõni kuu varem, niinimetatud Kaheteistkümnepäevases sõjas, oli Iraan alistanud Ameerika ja sionistid ning ka seekord oli Iraani rahvas Jumala armust alistanud Ameerika. Sellegipoolest rõhutas ta, et sellest ei piisanud. Kuigi ülestõus oli lõppenud, ei olnud sellest üksi piisav.
Ameerika Ühendriike tuleb vastutusele võtta. Riigi vastavad institutsioonid, sealhulgas välisministeerium ja teised asjaomased asutused, peavad selle asjaga tegelema. Samal ajal selgitas ta, et Iraan ei kavatse riiki sõtta viia. Sellest hoolimata ei ignoreerita ei sise- ega rahvusvahelisi kurjategijaid. Eriti rahvusvahelised kurjategijad on veelgi hullemad ja ka nemad ei jää karistuseta. Selle asjaga tuleb tegeleda õigete meetoditega ja sobival viisil. Nii nagu Iraani rahvas murdis ülestõusu, peavad nad murdma ka ülestõusu õhutajad.
Tema kõne keskmes oli üleskutse ühtsusele. Rahva ühtsust tuleb säilitada; fraktsioonidevahelisi, poliitilisi ja lõhestavaid vaidlusi ei tohi lasta levida. Kõik peavad seisma koos, külg külje kõrval, et kaitsta islami süsteemi ja Iraani, seda armastatud Iraani. Kõik peavad seisma ühtsena.
Ta kiitis ametnike ja erinevate sektorite vastutavate isikute tööd. President oli koos teiste riigiametnikega töötanud aktiivselt, kohapeal ja pühendunult. Khamenei hoiatas rutaka kriitika eest, mis tulenes lihtsalt sellest, et kõiki üksikasju ei olda kursis. Riigijuhtide, presidendi või teiste ametnike solvamine oli selliste oluliste rahvusvaheliste ja siseriiklike asjaolude korral keelatud, olenemata sellest, kas need isikud olid parlamendiliikmed või mitte. Ametnikke tuleb austada, eriti neid, kes sellistes olukordades rahvast ei distantseerunud.
Ta rõhutas, et minevikus on olnud juhtumeid, kus inimesed seisid tänavatel, samal ajal kui politseinikud neid lihtsalt jälgisid või isegi vastu rääkisid. Seekord oli aga teisiti: politseinikud seisid inimeste kõrval, olid nende seas, liikusid koos nendega ja töötasid sama eesmärgi nimel. Seda suhtumist tuleb tunnustada ja hinnata, kuna see on väga oluline.
Lõpetuseks andis ta presidendile, teiste valitsusharude juhtidele ja riigi aktiivsetele juhtidele selge soovituse. Nad peaksid tegema oma tööd, jätkama pingutusi ja täitma neile usaldatud suurt vastutust. Ta tunnistas, et majanduslik olukord on keeruline ja inimeste elatisvahendid on tõsiselt koormatud. Just sel põhjusel pidid nendes valdkondades vastutavad isikud töötama kaks korda rohkem. Valitsusametnikud pidid tegutsema kahekordse pingutuse ja suurema tõsidusega esmatarbekaupade, loomasööda, põhitoiduainete ja elanikkonna üldiste vajaduste osas. Selles polnud kahtlustki.
