Tyler Durdeni poolt

Kokkuvõte

• USA mereväe hävitaja tulistab Iraani lipu all sõitvat tankerit, mis üritas jõuda Iraani vetesse ja sadamasse.
• Axios teatab, et Valge Maja on lähedal Iraaniga sõja lõpetamiseks esialgsele kokkuleppele, kuna Trumpi panus näib olevat rahupakkumine. Teistes teadetes mainitakse vaid, et koostatakse „raamistikku“ „kuudeks“ kestvateks kõnelusteks.
• Valge Maja ootab vastust viimasele pakkumisele 48 tunni jooksul.
• Iraani esialgne reaktsioon meedia ja riikliku julgeoleku pressiesindaja vahendusel oli, et USA nõudmised on ebareaalsed ega kajasta tegelikkust ning et Axiose raport põhineb liiga paljudel “spekulatsioonidel”.
• USA pakutud lepingu põhitingimus on, et Iraan kohustuks uraani rikastamise moratooriumi järgima ning Washingtoni eesmärk on selle 20-aastane keeld; Iraani ja Hiina välisministrid kooskõlastasid oma avaldused Pekingis, eitades Iraani kavatsust ehitada tuumapommi.

***

Üllatav ülestunnistus Iraani naftasektorist

Iraani energeetikaametnik tunnistas just üllatuslikult, et USA mereväe blokaad halvab järk-järgult Iraani Islamivabariigi naftatööstust. NY Timesi uue raporti kohaselt:

Blokaad on peatanud Iraani naftaekspordi, lõigates ära olulised tuluallikad; riik seisab nüüd silmitsi nafta ladustamisvõimsuse ammendumise ohuga. Samuti on mõjutatud teiste kaupade import, sundides Iraani otsima alternatiivseid marsruute naaberriikide ja oma väiksemate Kaspia mere sadamate kaudu. Ja juba enne sõda kriitiline majanduslik olukord Iraanis halveneb veelgi.

„Mereväe blokaad on palju tõsisem oht ​​kui isegi sõda ja praegune patiseisund tuleb murda, sest kaalul on meie nafta ja energia eksport ning meie rafineerimistehaste saatus,“ ütles Iraani naftasektori ekspert Hamid Hosseini, kes töötab Iraani Kaubanduskoja energiakomitees, Teheranist antud intervjuus.

See on Kpleri avalduse kohaselt, milles öeldi, et alates USA blokaadi jõustumisest 13. aprillil pole ükski Iraani naftaga täidetud tanker suutnud väinast lahkuda.

„Lõppkokkuvõttes võib Kpleri naftaanalüüsi juhi Homayoun Falakshahi sõnul Iraanil hoiuruum otsa saada umbes 25–30 päeva pärast, kui blokaadi ei tühistata,“ jätkati kolmapäevases aruandes. „Teised eksperdid on andnud erinevaid hinnanguid, mis ulatuvad mõnest nädalast kuuni või rohkemani.“ Üleeelmisel kuul ennustasime järgmist: arvatavasti 15 päeva – tõenäoliselt paar nädalat – enne kui iraanlastel hoiuruum otsa saab…

“X” tõlge: Teherani ajakava: Iraanil on jäänud 15 päeva enne oma naftatööstuse täielikku sulgemist.

Trumpi praeguse blokaadistrateegia kohta ütles teine ​​analüütik Timesile: “Blokaad seisneb põhimõtteliselt Islamivabariigile rahalise tähtaja andmises.”

USA hävitaja tulistas alla Iraani tankeri, mis üritas läbi lennata

Nii palju siis relvarahust ja väidetavast USA mereväe blokaadimeetmete “pausist” – olukord on just jõudnud uuele eskalatsioonitasemele. Antud juhul leidis 6ndal mail Pärsia lahe vetes aset haruldane lahinglaskmise intsident, kui lennukikandjalt USS Lincoln startinud USA hävitaja tulistas Iraani lipu all sõitvat tankerit, tehes selle võimalik, et kahjutuks, teatas USA Keskväejuhatus avalduses.

Omaani lahes tegutsevad USA väed kehtestasid blokaadimeetmed, tehes 6. mail kell 9.00 (Ida-ranniku aja järgi) tegevusetuks Iraani lipu all sõitva tühjalt naftatankeri, kui see üritas siseneda Iraani sadamasse.

USA Keskväejuhatuse (CENTCOM) väed jälgisid Omaani lahes asuva Iraani sadama poole suunduvat laeva M/T Hasna, kui see ületas rahvusvahelisi veekogusid. Ameerika väed andsid mitu hoiatust ja teavitasid Iraani lipu all sõitvat laeva USA blokaadi rikkumisest.

Pärast seda, kui Hasna meeskond ignoreeris korduvaid hoiatusi, tegid USA väed tankeri rooli kahjutuks, tulistades mitu lasku USA mereväe F/A-18 Super Horneti 20 mm kahurist, mis lasti välja USS Abraham Lincolnilt (CVN 72). Hasna ei ole enam teel Iraani.

Pentagoni ja CENTCOMi avalduses jätkati: „USA blokaad laevade vastu, mis üritavad Iraani sadamatesse siseneda või sealt lahkuda, on endiselt täies jõus. CENTCOMi väed jätkavad heaperemehelikku ja professionaalset tegutsemist, et tagada nende meetmete järgimine.“ Teherani vastus on huvitav ja järgneb varasematele väidetavatele rünnakutele Araabia Ühendemiraatide vastu mais.

Koostatakse „raamlepingut“ „ühekuuliseks läbirääkimiste etapiks“.

Iraani välisministeerium on teatanud, et Iraani vastust Ameerika Ühendriikidele ei ole veel vahendaja Pakistanile esitatud, samas kui WSJ teatab, et USA ja Iraani pooled üritavad praegu koostada ühepoolset 14-punktilist vastastikuse mõistmise memorandumit. See “looks raamistiku” – raporti kohaselt – “ühekuuliseks läbirääkimiste etapiks sõja lõpetamiseks”.

Arvestades, et kokkuleppele ei jõuta isegi tulevaste kõneluste „raamistiku” osas, ei tundu protsess olevat kuigi kaugele arenenud – kuid võib olla isegi tagasi alguses, kusjuures USA pealkirjad on kaugele ette jõudnud ja ilmselt liiga optimistlikud.

CNN tsiteerib Valget Maja: “Valge Maja sai 5ndal mail Pakistani vahendajatelt positiivset tagasisidet, et iraanlased liiguvad kompromissi poole.” Ja lisaks WSJ-st:

Iraani missioon ÜRO juures teatas, et “ainus toimiv lahendus Hormuzi väinas on selge: sõja lõplik lõpp, mereblokaadi lõpetamine ja normaalse laevaliikluse taastamine“.

Wangi ja Araghchi Pekingi kohtumise peamised verstapostid

Iraani välisministri Araghchi kolmapäevase Pekingi visiidi ajal kutsus Hiina välisminister Wang Yi üles Hormuzi väina kiiresti taasavama ja võitlust lõpetama. Araghchi kordas seda pakilisust, öeldes: “Praegu on võimalik Hormuzi väina taasavamise küsimus võimalikult kiiresti lahendada.” Wang kutsus üles “põhjalikule relvarahule“, rõhutades, et “rahvusvahelisel üldsusel on ühine huvi taastada normaalne ja ohutu läbipääs väina kaudu” ning nõudis kiiret tegutsemist.

Koordineeritud sõnum peegeldab ühiseid majanduslikke ja strateegilisi huve, eriti arvestades, et USA mereväe tegevus on häirinud Iraani naftavoogusid Hiinasse. Wang avaldas samuti toetust Teherani seisukohale, öeldes, et Hiina “hindab Iraani lubadust mitte arendada tuumarelvi”, samas kui Iraan väidab jätkuvalt, et tema tuumaprogramm on rahumeelne ja säilitab oma õiguse uraani rikastamisele suveräänsuse küsimusena.

Wang kordas Pekingi seisukohta, hoiatades, et “põhjalikku relvarahu ei saa edasi lükata” ja läbirääkimised peavad jätkuma, samal ajal kui USA välisminister Marco Rubio kutsus Hiinat üles avaldama Iraanile survet väina blokaadi leevendamiseks.

Iisraeli murelik reaktsioon

Ajalehes Times of Israel tsiteeritud Iisraeli ametnik ütles, et Iisrael ei teadnud, et president Trump oli lähedal Iraaniga kokkuleppele võitluse lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks, hoolimata ülemaailmsetest pealkirjadest, mis viitasid edusammudele. Ametniku sõnul on Iisrael valmistunud eskalatsiooniks, mis peegeldab hiljutisi teateid, et peaminister Benjamin Netanyahu valitsus ootab USA heakskiitu õhurünnakute jätkamiseks pärast 38 päeva kestnud operatsiooni Epic Fury.

USA saatkonnad on kiiresti vahetunud: riigisekretär Marco Rubio teatas teisipäeval operatsiooni „Epic Fury“ lõpust ja keskendumisest projektile „Freedom“, mille eesmärk on Hormuz taasavada, samas kui Trump kuulutas hiljem välja pausi, et võimaldada läbirääkimisi. Washingtonist tulnud segased signaalid tekitasid segadust, kuna diplomaatilised pingutused ja sõjaline positsioneerimine toimusid samaaegselt.

Vaatamata diplomaatilistele pingutustele andsid nii Iraan kui ka Iisrael märku eskalatsioonivalmidusest. Iraan hoiatas, et nende „sõrm on päästikul“, samas kui Iisraeli sõjaväeülem kindralleitnant Eyal Zamir teatas, et relvajõud on Iraanis ette valmistanud mitu sihtmärki ja on endiselt kõrgendatud valmisolekus. Ta rõhutas jätkuvat koostööd USA vägedega ja valmisolekut jätkata täiemahulist kampaaniat, kui võitlus peaks taas puhkema.

Iraani edasised ametlikud eitused: liiga palju “spekulatsioone”

Teherani viimane reaktsioon Tasnimi vahendusel: „Vaatamata USA meedia väidetele, et Iraan ja USA on lähedal lõplikule ühepoolsele kokkuleppele sõja lõpetamiseks, ei ole Iraan veel ametlikku vastust andnud ameeriklaste lõplikule tekstile, mis sisaldab mõningaid vastuvõetamatuid klausleid.“

Sellest hoolimata nimetab Iraani ISNA Axios’e raporti osi “spekulatsiooniks” ja kordab, et riik on mõned hiljutised USA ettepanekud ebareaalseteks tagasi lükanud. Iraani pressiesindaja teatas aga, et Iraan “kaalub USA ettepanekut sõja lõpetamiseks”.

Trump tunnistab: “Liiga vara”

Ja nüüd kiire kannapöörde president Trumpilt endalt pärast seda, kui Axios avaldas täna varahommikul järjekordse tõenäoliselt ennatliku, liiga optimistliku sõnastusega raporti. Trumpi viimased kommentaarid pärinevad NY Postist:

President Donald Trump teatas, et Iraaniga rahuläbirääkimiste kavandamiseks on “liiga vara”, hoolimata teadetest peatse kokkuleppe kohta ning vähendas kiirete läbirääkimiste väljavaateid Pakistanis. Ta hoiatas, et vaenutegevus võib lõppeda ja Hormuzi väin taasavada, kui Iraan tingimused aktsepteerib – kuid läbirääkimiste ebaõnnestumine tooks kaasa intensiivistunud sõjalise tegevuse.

Tõepoolest, meedias avaldatud Iraani reaktsioonid viitavad samuti sellele, et see on nii, et kõik kuulujutud peatsest kokkuleppest on ennatlikud, et tohutud takistused on endiselt lahendamata ja ees on pikk tee. Axiose Barak Ravid väidab aga jätkuvalt, et “allikate sõnul on see punkt, kus pooled on sõja algusest saadik kokkuleppele kõige lähemale jõudnud”.

Teherani esialgne reaktsioon: ei kajasta tegelikkust

Iraani esialgne reaktsioon meedia vahendusel: “See, mida USA meedia läbirääkimiste üksikasjade kohta avaldab, ei kajasta tegelikkust, väidab AI Araby Iraani allikatele viidates.”

„Washingtoniga Pakistani teemal peetavatel kõnelustel on tehtud edusamme, kuid need pole veel jõudnud tasemele, mis viiks kokkuleppeni,“ seisab avalduses. Iraanlased jäävad samuti selgelt oma seisukoha juurde, et tuumaküsimus ei ole veel alanud ning kõnelused peavad keskenduma Hormuzi väina avamisele ja konflikti jäädavale lõpetamisele. „Läbirääkimiste keskmes on sõja lõpetamine, mitte tuumaküsimus,“ jätkub Al Araby avalduses.

Ja siis Washingtoni lähenemisviisi lõplik kriitika: „Läbirääkimised seisavad jätkuvalt silmitsi USA järeleandmatu hoiaku ja liigsete nõudmistega.“ Ja edasi:

Ebrahim Rezaei lükkas USA nõudmised tagasi kui ebareaalsed, öeldes, et Washington ei saavuta konflikti kaudu seda, mida ta läbirääkimistel ei saavutanud. Ta lisas, et Iraan on valmis tegutsema ning hoiatas karmi vastuse eest, mida provokatsiooni korral kahetsetakse.

Siin on Iraani riikliku julgeoleku ja välispoliitika komisjoni pressiesindaja täielik avaldus (masintõlke abil):

Trump tugineb piitsa ja prääniku meetodile.

Allpool on Trumpi hiljutine postitus Truth Socialis kolmapäeva hommikul, milles ta hoiatab iraanlasi, et Hormuzi väin peab olema “kõigile avatud”. President jätkab aga, et kui Teheran sellega ei nõustu, “algab pommitamine” – “palju suuremas mahus ja palju suurema intensiivsusega kui varem”.

Kõik see järgnes 24 ebameeldivale tunnile, mille jooksul USA valitsuse erinevad tippjuhid saatsid täiesti vastuolulisi signaale.

„X” tõlge: Marco Rubio ütleb, et Iraani sõja eesmärk on nüüd „tagasi viia see olekusse, milles see oli” enne Trumpi sõja alustamist.

Valge Maja ootab Iraanilt vastust järgmise 48 tunni jooksul.

Axios teatab, et Valge Maja on lähedal Iraaniga konflikti lõpetamiseks esialgsele kokkuleppele. See põhineb ühepoolsel 14-punktilisel memorandumil, mis kehtestab 30-päevase läbirääkimisakna tuumaprogrammi ja Hormuzi väina käsitleva ulatuslikuma kokkuleppe saavutamiseks. See järgneb president Trumpi eile õhtul avaldatud avaldusele, et „suured edusammud“ ja „täielik ja lõplik“ kokkulepe on käeulatuses.

“USA ootab Iraanilt vastuseid mitmele võtmeküsimusele järgmise 48 tunni jooksul.”

„Midagi pole veel kokku lepitud, kuid allikate sõnul pole pooled sõja algusest saati kunagi kokkuleppele nii lähedal olnud,“ kirjutas Axios raportis.

Siin on kõige olulisemad punktid:

• Iraan kohustuks uraani rikastamise moratooriumiga. Selle kestuse üle käivad endiselt läbirääkimised: USA nõuab 20 aastat, Iraan pakub viit ja allikate sõnul võiks kõige tõenäolisem kompromiss olla 12–15 aastat.
• Iraan kohustuks ka mitte taotlema tuumarelvi, nõustuma suurenenud inspektsioonidega, võimalusel peatama maa-aluste tuumarajatiste käitamise ja võimalusel riigist kõrgelt rikastatud uraani eemaldamisega.
• USA kaotaks järk-järgult sanktsioonid ja vabastaks miljardeid dollareid külmutatud Iraani vahendeid.
• Hormuzi väina ja USA mereväeblokaadi kehtestatud laevaliikluse piirangud kaotatakse 30-päevaste kõneluste jooksul järk-järgult. Läbirääkimiste ebaõnnestumise korral võib USA sõjavägi blokaadi taastada või sõjalist tegevust jätkata.

Axiose andmetel peavad Trumpi saadik Steve Witkoff ja Jared Kushner kõnelusi kõrgete Iraani ametnikega nii otse kui ka vahendajate kaudu.

See uudis vallandas USA aktsiaindeksite futuuride riskiisu, WTI hind langes 95 dollarini barreli kohta ja USA riigivõlakirjade tootlus vähenes.

Turu reaktsioon:

S&P 500 futuurid

Brenti futuurid

WTI futuurid

10-aastane USA riigivõlakiri

Bitcoin/USA dollar

pooleli…

***