Autor Evgenia Filimianova kaudu The Epoch Times (rõhuasetus meie),
Teadlased on leidnud, et noorukite Interneti-sõltuvus (IA) võib mõjutada aju närvivõrke ning põhjustada käitumuslikke ja arengulisi muutusi.
University College Londoni (UCL) uuringus uuriti 12 uuringu andmeid, mis viidi läbi Hiinas, Koreas ja Indoneesias. Artiklites analüüsiti enam kui 200 noort inimest vanuses 10–19, kellel oli diagnoositud mõjuhindamine.
UCL-i teadlased leidsid, et IA-ga noored võivad esitada käitumismuutusi, mis on seotud füüsilise koordineerimise, intellektuaalsete võimete ja vaimse tervisega.
Uuring määratleb IA-d kui võimetust seista vastu soovile kasutada Internetti. Sellel on negatiivne mõju nii inimese psühholoogilisele heaolule kui ka tema sotsiaalsele, akadeemilisele ja tööelule.
“Rasketes olukordades võivad inimesed kogeda oma kehas tugevat valu või terviseprobleeme, nagu karpaalkanali sündroom, silmade kuivus, ebaregulaarne söömine ja häiritud uni,” öeldi uuringus.
Teadlased vaatasid IA mõju noorukite aju närvivõrkudele. IA-ga osalejad lasid oma funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) teha puhkamise ja ülesande täitmise ajal.
Kui nad osalesid aktiivses mõtlemises, registreeriti nende aju funktsionaalse ühenduvuse üldine vähenemine. Puhkamisel nägid teadlased noorte aju osades suurenenud ja vähenenud aktiivsuse segu.
“Arvestades tehnoloogia ja meedia sissevoolu laste ja noorukite ellu ja haridusse, on levimuse suurenemine ja keskendumine Internetiga seotud käitumismuutustele tulevaste laste / noorukite vaimse tervise jaoks hädavajalik,” kirjutasid uuringu autorid ajakirjas PLOS Mental Health.
Interneti-sõltuvuse käsitlemine
Teadlased ütlesid, et vanemad, kes tunnevad ära IA varased märgid ja alguse, saavad oma laste ekraaniaja ja impulsiivsusega paremini hakkama. See võib aidata vähendada sõltuvusega seotud riskitegureid.
“Noorukieas on ülioluline arenguetapp, mille jooksul inimesed läbivad olulisi muutusi oma bioloogias, tunnetuses ja isiksuses. Selle tulemusena on aju sel ajal eriti haavatav internetisõltuvusega seotud tungide suhtes, nagu kompulsiivne internetikasutus, iha hiire või klaviatuuri kasutamise ja meedia tarbimise järele,” ütles juhtiv autor Max Chang.
Hr Chang lisas, et selle tulemusena võivad noorukid kannatada negatiivsete käitumis- ja arengumuutuste all.
“Näiteks võib neil olla raskusi suhete ja sotsiaalsete tegevuste säilitamisega, valetada veebitegevuse kohta ning kogeda ebaregulaarset söömist ja häiritud und,” ütles ta.
Vanemautor Irene Lee tunnistas interneti eeliseid, kuid hoiatas võimalike negatiivsete mõjude eest inimeste igapäevaelule.
“Soovitame noortel kehtestada oma igapäevasele internetikasutusele mõistlikud ajalised piirangud ja tagada, et nad oleksid teadlikud liiga palju aega internetis veetmise psühholoogilistest ja sotsiaalsetest tagajärgedest,” ütles pr Lee.
Laialt levinud probleem
Ühendkuningriigi sõltuvusravikeskused (UKAT) leidsid, et noortel on suurem oht langeda mõjuhindamise ohvriks. 18–24-aastastest kontrollib 78 protsenti väljas einestades oma telefoni, 81 protsenti teeb seda tööl ja 92 protsenti voodis olles.
“Kompulsiivne internetikasutus muudab aju toimimist, pannes kasutaja tundma, et internetti pääsemine on palju meeldivam kui mis tahes muu tegevus. See internetirõõm on tasu otsene tulemus,” ütles UKAT.
Kasutajad saavad dopamiini löögi iga kord, kui nad saavad sõnumi või kuulevad uue teate heli. See saadab kasutaja naudingukeskused overdrive’i ja seda on “raske raputada”, selgitas UKAT.
Kommunikatsiooniregulaatori Ofcomi andmetel oli 2022. aastal 93 protsendil Ühendkuningriigi inimestest kodune internetiühendus. Teismeliste kõige sagedamini kasutatavad saidid olid YouTube (90 protsenti), Instagram (70 protsenti), TikTok (66 protsenti) ja Snapchat (58 protsenti).
Probleemi paremaks mõistmiseks on vaja täiendavaid uuringuid IA mõju kohta noorukite funktsionaalse ühenduvuse muutustele, ütlesid UCL-i autorid. Nad kutsusid tulevasi uuringuid üles katsetama suuremate valimite ja populatsioonidega väljaspool Kaug-Ida Aasiat.
