Eesti Eest! portaal saab olla tsensuurivaba ja täiesti sõltumatu -ainult kui toetate meid pisikese annetusega!
Toeta EestiEest.com-i:
Mihkel Johannes Paimla EE407700771008496547 Märksõna "Annetus"

Iisraeli sõda Iraani vastu kavandati USA-s: Trump toetas rünnakuid ja lavastas rahuläbirääkimisi

Ben Nortoni poolt

Iisrael ründas Iraani sõjategevuse käigus. USA valitsus toetas rünnakuid ning andis luureandmeid ja relvi. Trump kasutas küüniliselt tuumaläbirääkimisi kattevarjuna, samal ajal Netanyahuga intriigi sepitsedes.

Iisrael on algatanud Iraani vastu ulatusliku rünnaku, mis võib eskaleeruda suuremaks sõjaks.

Ameerika Ühendriigid ei jää lihtsalt pealt vaatama, mis toimub; Donald Trumpi administratsioon on otseselt seotud.

USA valitsus juhtis rünnakut. Washington andis Tel Avivile kriitilise tähtsusega luureandmeid, mis aitasid tal kasutada USA relvi Iraani kõrgemate ametnike tapmiseks.

Trump toetas Iisraeli, teeseldes, et juhib Iraaniga peetavaid rahuläbirääkimisi, mis tegelikult olid vaid küüniline trikk.

Samal ajal kui USA ametnikud pidasid oma Iraani kolleegidega läbirääkimisi uue tuumaleppe üle (pärast seda, kui Trump eelmisest ühepoolselt taganes), kavandasid Washington ja Tel Aviv operatsiooni salaja.

Trump andis Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule isiklikult rünnakutele rohelise tule.

Trump: “Ma teadsin alati Iisraeli rünnaku kuupäeva” Iraani vastu; “me teadsime kõike”

Vaid mõni tund pärast Iisraeli rünnakut Iraanile ütles Trump New York Postile, et ta oli rünnaku eelnevalt heaks kiitnud.

„Ma teadsin alati kuupäeva,“ ütles Trump. „Sest ma tean kõike.“

„Andsin [Iraanile] 60 päeva ja nad ei täitnud seda. Täna on 61. päev,“ lisas ta, viidates 13. juunile.

Trump kordas neid avaldusi Reutersile antud intervjuus: „Me teadsime kõike,“ kuulutas ta, paljastades, et USA valitsus oli Iisraeliga pidevas kontaktis.

„Minu arvates oli see suurepärane,“ ütles Trump ABC Newsile antud intervjuus Iisraeli rünnaku kohta Iraanile.

„Me andsime [Iraanile] võimaluse ja nad ei kasutanud seda. Nad said kõvasti löögi, väga kõvasti. Nad said nii kõvasti löögi kui üldse olla saab,“ kiitles Trump. „Ja seda on veel tulemas. Palju rohkem.“

USA ametnikud tunnistasid Middle East Eye’le, et vaid kolm päeva enne rünnakut saatis Trumpi administratsioon Iisraelile 300 Hellfire’i raketti. Neid USA rakette kasutati Iraani ametnike tapmiseks.

Trumpi võltsitud “rahukõnelused” Iraaniga olid vaid ettekääne üllatusrünnakuks

Wall Street Journal võttis Trumpi administratsiooni küünilise strateegia kokku järgmiselt: „USA diplomaatia toimis Iisraeli üllatusrünnaku kattevarjuna.“

Trump väitis valesti, et tahab Iraaniga rahu ning USA ametnikud osalesid Teheraniga peetud viies läbirääkimisvoorus. Kuues pidi toimuma 15. juunil Omaanis.

Nende kõneluste eesmärk oli pidada Iraaniga läbirääkimisi uue tuumaleppe üle. 2018. aastal, oma esimesel ametiajal USA presidendina, taganes Trump ühepoolselt ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (JCPOA), mis allkirjastati rahvusvahelise lepinguna 2015. aastal ja mille kiitis heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon.

Wall Street Journal märkis aga, et Trumpi ebasiirad läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks “andsid lõpuks ideaalse katte Iisraeli ootamatuks rünnakuks”.

Nii kirjeldas Iisraeli ajakirjandus Trumpi kahepalgelist lähenemist: “USA osales ulatuslikus kampaanias, et uinutada Iraani valesse turvatunnetesse ja panna teda uskuma, et rünnakut ei ole peatselt oodata.”

Kuigi USA valitsus osales avalikult nendes läbirääkimistes, aitas see kulisside taga Iisraelil valmistuda sõjaks Iraani vastu.

USA ametnik ütles ABC Newsile, et Trumpi administratsioon andis Iisraelile enne rünnakut “suurepärase” luureteabe, mis oli vajalik Iraani ametnike sihtimiseks.

Iisraeli valitsusele väga lähedal seisev meediaväljaanne Axios teatas järgmist (rõhutus lisatud):

Kaks Iisraeli ametnikku ütlesid Axiosele, et Trump ja tema nõunikud vaid teesklesid, et nad avalikult vastustavad Iisraeli rünnakut – ja eraviisiliselt ei väljendanud vastuseisu. „Meil oli USA-lt selge roheline tuli,“ väitis üks.

Eesmärk oli veenda Iraani, et rünnakut ei ole peatselt oodata ja tagada, et Iisraeli sihtmärkide nimekirjas olevad iraanlased ei koliks uutesse asukohtadesse.

Netanyahu nõunikud teavitasid Iisraeli ajakirjanikke isegi sellest, et Trump üritas [9. juunil] peetud telefonikõnes Iisraeli rünnakut ära hoida, kuigi tegelikult oli vestluses teemaks rünnakule eelnenud koordineerimine, väidavad Iisraeli ametnikud nüüd.

Trump kiitleb USA toetatud “veresaunade” ja “jõhkrate” rünnakutega Iraani vastu

Donald Trump on uhke oma rolli üle Iraani rünnakus.

Vaid mõni tund pärast seda, kui Iisrael ründas 13. juunil Teherani USA rakettidega, kirjutas Trump oma veebisaidil Truth Social, et “Ameerika Ühendriigid toodavad kahtlemata maailma parimat ja surmavaimat sõjatehnikat ning et Iisraelil on seda palju ja ta saab veel palju juurde – ja nad teavad, kuidas seda kasutada”.

Trump kirjutas, et mõned Iraani ametnikud “rääkisid julgelt, aga nad ei teadnud, mis juhtub. Nüüd on nad kõik SURNUD ja asi läheb ainult hullemaks!”

USA president kirjeldas neid Iisraeli rünnakuid, mida ta toetas, kui „tapatalguid“ ja ähvardas, et „järgmised juba kavandatud rünnakud on veelgi jõhkramad“.

Poolteist tundi hiljem avaldas Trump Truth Socialis uue postituse.

USA president kirjutas: „Kaks kuud tagasi andsin Iraanile 60-päevase ultimaatumi „tehingu sõlmimiseks”. Nad oleksid pidanud seda tegema! Täna on 61. päev. Ma ütlesin neile, mida nad peavad tegema, aga nad lihtsalt ei suutnud seda teha.“

Trumpi sõnum oli selge: kui Teheran ei anna Washingtoni nõudmistele järele ja ei loobu oma suveräänsusest, jätkab USA Iisraeli kasutamist Iraani pommitamiseks.

Marco Rubio valetas; USA oli sügavalt seotud

Kõik need seosed näitavad, et USA välisminister ja riikliku julgeoleku nõunik Marco Rubio valetas selgelt, kui väitis: “Iisrael on Iraani vastu võtnud ühepoolseid meetmeid. Me ei ole seotud rünnakutega Iraani vastu.”

See on lihtsalt vale. Trumpi administratsioon osales operatsiooni järelevalves. USA valitsus pakkus Iisraelile luure- ja logistilist tuge, rääkimata rakettidest, lennukitest ja muust sõjatehnoloogiast, mida Iraani rünnakus kasutati.

Donald Trump andis isiklikult Netanyahu’le ja Iisraeli režiimile rohelise tule.

Samal ajal kui Teheran vastas Iisraeli ühepoolsele rünnakule ja kaitses end, oli USA sõjavägi otseselt seotud mõnede Tel Avivi suunas liikuvate Iraani rakettide pealtkuulamise ja allatulistamises.

On selge, et kõik juhtunu oli USA ja Iisraeli ühisoperatsioon. Iisrael ei tegutsenud üksi ja kindlasti ei “tõmmanud” USA-d sõtta. Trumpi administratsioon volitas ja juhtis seda sõjategevust.

Iisrael: uppumatu lennukikandja USA impeeriumile

Iisrael on USA impeeriumi laiendus ühes maailma strateegiliselt kõige olulisemas piirkonnas.

Tel Aviv ei langeta olulisi sõjalisi ja välispoliitilisi otsuseid ilma Washingtonilt eelnevalt nõusolekut saamata.

Iisraeli kõrgemad sõjaväeametnikud on tunnistanud, et ilma USA toetuseta ei suudaks Iisraeli kaitsevägi Gaza vastu sõda pidada (rääkimata Iraanist, Liibanonist ja Süüriast).

Sel põhjusel on endine USA president Joe Biden korduvalt öelnud: „Kui Iisraeli poleks, peaksid Ameerika Ühendriigid oma huvide kaitsmiseks piirkonnas Iisraeli leiutama; Ameerika Ühendriigid peaksid välja minema ja Iisraeli leiutama.“

Nagu endine USA välisminister Alexander Haig ütles: „Iisrael on maailma suurim Ameerika lennukikandja, mida ei saa uputada, millel pole ühtegi Ameerika sõdurit ja mis asub USA riikliku julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega piirkonnas.“

Peaminister Netanyahu väljendas sarnaseid tundeid, nimetades Iisraeli uhkusega USA impeeriumi “võimsaks lennukikandjaks”.

Just Ühendriigid relvastavad ja kaitsevad Iisraeli. Washington annab Iisraelile igal aastal miljardeid dollareid sõjalist abi, sealhulgas relvi, laskemoona, lennukeid ja rakette, mida Iisrael kasutab palestiinlaste tapmiseks ning Iraani, Liibanoni ja Süüria ründamiseks.

Ameerika Ühendriigid kaitsevad Iisraeli ka rahvusvahelistel foorumitel ja tagavad, et Iisraelile ei kaasne mingeid tagajärgi rahvusvahelise õiguse pidevate rikkumiste ning sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest.

4. juunil vetostas Trumpi administratsioon ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis nõudis Gazas alalist relvarahu. Ameerika Ühendriigid olid ainus riik nõukogus, kes sellele rahumeetmele vastu oli.

Aastatel 2023 ja 2024 vetostas Bideni administratsioon neli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis nõudsid Gazas rahu.

Exit mobile version