Iisraeli uurivate ajakirjanike intervjuude kohaselt tapavad Iisraeli väed Gaza sektoris rutiinselt tsiviilelanikke, kasutades selleks droone, mis on kohandatud neile granaate heitma, jättes surnukehad sageli koerte hooleks. Seda taktikat kasutatakse tsiviilisikute takistamiseks sisenemast Iisraeli kaitseväe poolt keelatud aladele, hoolimata asjaolust, et isikud – mõned neist lapsed – ei kujuta endast ohtu. Olukorra teeb veelgi hullemaks see, et sõdurite sõnul pole keelatud alasid maapinnal tähistatud.

Iisraeli väljaannete +972 Magazine ja Local Call andmetel loeti iga sel viisil tapetud palestiinlast IDF-i ametlikus aruandes “terroristiks”. Sõdurite sõnul on see täiesti vale. Sõdur, keda identifitseeriti kui “S.”, ütleb, et 100 päeva jooksul, mil tema üksus oli Gaza lõunaosas Rafahi linnas, koordineeris ta kümneid droonirünnakuid – ja et valdav enamus hukkunutest olid relvastamata tsiviilisikud. Ainsad kaks erandit olid üks palestiinlane, kes hukati ainult noa kandmise eest ja üks seaduslik kokkupõrge relvastatud mässuliste vastu.

Tema mäletamist mööda tappis pataljon sel viisil iga päev ühe tsiviilisiku, kuigi talle oli ilmne, et palestiinlased ei kujuta endast mingit ohtu.
„Oli selge, et nad üritasid oma kodudesse naasta – selles pole kahtlustki. Keegi neist polnud relvastatud ja nende surnukehade lähedalt ei leitud kunagi midagi. Me ei tulistanud kunagi hoiatuslaske. Mitte kunagi.“

„Laibad – mis leiti tapjatest rohkem kui miili kauguselt – jäeti tavaliselt koertele söömiseks,“ ütleb S., lisades Gaza sektoris IDF-i korraldatud põrgule veel ühe õuduskihi:
„Seda oli droonivideotes näha. Ma ei suutnud end sundida vaatama, kuidas koer laipa sööb, aga teised minu ümber nägid seda. Koerad on õppinud minema piirkondadesse, kus on laske või plahvatusi – nad saavad aru, et see tähendab ilmselt, et seal on laip.“

Veelgi hullem oli see, et S. ütles, et lapsi rünnati tahtlikult:
„Üks poiss sisenes [keelutsooni]. Ta ei teinud midagi.“ [Teised sõdurid] „väidavad, et nägid teda seismas ja inimestega rääkimas. See ongi kõik – nad viskasid droonilt granaadi… Enamasti polnud sellele mingit selgitust. Polnud võimalik lauset lõpetada: „Me tapsime nad, sest ____.““

„Oli palju juhtumeid, kus droonid viskasid granaate,“ ütles H., Gaza keskosas teeniv sõdur.
„Kas need olid suunatud relvastatud võitlejate pihta? Kindlasti mitte. Kui ülem määrab kujuteldava punase joone, mida keegi ei tohi ületada, on igaüks, kes seda teeb, määratud surmale,“ isegi kui ta lihtsalt „kõnnib tänaval“.
Need uued teated on kooskõlas varasematega, kus IDF kehtestab „tapatsoonid“, kus sõdurid tulistavad kõiki, kes piirkonnas liiguvad – ja seejärel kiitlevad, et veel üks terrorist on tapetud. Kuigi IDF-i sõdurite võimet „tapatsoonides“ tsiviilelanikke maha lasta piiras kunagi nende vintpüsside laskekaugus, saavad nad nüüd droonidega tappa mitme kilomeetri kauguselt.

Sõdur nimega “Y.” kirjeldas, kuidas tema ja teised sõdurid tegid keelatud aladele sisenenud palestiinlastest verise eeskuju:
“Sa saadad drooni 200 meetri kõrgusele ja näed kolm kuni neli kilomeetrit igas suunas, nii sa patrullidki: nad näevad kedagi lähenemas, esimene saab granaadi pihta ja siis levib sõna. Tuleb veel üks või kaks ja nad surevad. Ülejäänud saavad aru.”

Enne automaatset tapmist olid ohtliku kahtlusaluse määramise kriteeriumid nii laiad, et praktiliselt igaüht võis kaasata.
„[Keegi], kes kõnnib liiga kiiresti, on kahtlusalune, sest ta tahab põgeneda. Ka keegi, kes kõnnib liiga aeglaselt, on kahtlusalune, sest ta teab, et teda jälgitakse ja püüab seetõttu käituda normaalselt,“ ütles S.
Sõdurid ütlevad, et isegi lihtne kummardumine on piisav, et palestiinlase pihta granaadi visata.

Enamik neist granaate toimetavatest droonidest on modifitseeritud EVO mudelid, mida toodab Hiina ettevõte Autel fotograafias kasutamiseks, teatab ajakiri +972. Nende hind on vaid umbes 3000 dollarit, võrreldes Iisraeli sõjaväestiilis Elbit Hermes 450 2 miljoni dollariga. Iisraeli kaitsevägi modifitseerib EVO-sid sõjaväestiilis “raudkuuli” lisandiga, mis suudab kanda granaati, mida toimetatakse kohale juhtkangi nupu vajutamisega. H. kirjeldas, kuidas droonid muudavad inimelude võtmise viisi:

„See tehnoloogia on muutnud tapmise palju steriilsemaks. See on nagu videomäng. Ekraani keskel on sihik ja näed videopilti. Oled sadade meetrite kaugusel, [mõnikord] isegi kilomeetri või rohkem. Siis mängid juhtkangiga, näed sihtmärki ja viskad [granaadi]. Ja see on tegelikult üsna lahe. Välja arvatud see, et see videomäng tapab inimesi.“

Üks sõdur, kes rääkis ajakirjale +972, ütles, et mäletab tänukirjade allkirjastamist ameeriklastele, kes annetasid tema üksusele droone.
Autel väidab, et pole oma fotodroone Iisraelile tarninud:
„Meie arvates on täiesti vastuvõetamatu, et meie tooteid seostatakse – isegi ekslikult – tsiviilisikute vastu suunatud vägivallaga. Autel Robotics pole kunagi droone Iisraeli piirkonnas kasutajatele müünud, sealhulgas, kuid mitte ainult, Iisraeli sõjaväele või kaitseministeeriumile.“

Need tsiviilisikute rutiinsed tapmised „tapatsoonides“ ja tervete piirkondade sunniviisiline rahvastikust tühjendamine käivad käsikäes Iisraeli kaitseministri hiljutise teadaandega, et IDF rajab Gaza sektori lõunapoolseimasse linna Rafahi koonduslaagri. Plaan näeb ette kõigi Gaza kahe miljoni elaniku sundimist „humanitaarlinna“, mida ümbritsevad IDF-i valvurid, kes takistavad kellelgi lahkumist.

Eelmisel kuul andis veel üks grupp IDF-i sõdureid omaenda süüdistava tunnistuse IDF-i käitumise kohta, kinnitades surmava jõu rutiinset kasutamist relvastamata palestiinlaste vastu barbaarse rahvahulga kontrollimise vormina humanitaarabi jaotuspunktides.

Iisraeli peaminister nimetab IDF-i korduvalt “maailma kõige moraalsemaks armeeks“.
Öeldakse, et kui valet piisavalt sageli korrata, saab sellest tõde – aga on raske ette kujutada, kui palju valesid on vaja, et IDF-i sõdurite ja ohvitseride hukkamõistvate avalduste kasvavale hulgale otsa peale saada.