Mitu supertankerit on pidanud Hormuzi väinas tagasi pöörama – murest selle pärast, kuidas Iraan reageerib USA rünnakutele oma tuumarajatistele.
MarineTraffici laevade jälgimisandmete kohaselt pöördusid kuus hiiglaslikku naftatankerit, millest mõned vedasid kuni 2 miljonit barrelit toornafta, viimase 24 tunni jooksul pärast strateegiliselt olulisse väina sisenemist tagasi.
Kolm neist laevadest – Coswisdom Lake, South Loyalty ja Damsgaard – tegid täna isegi teise U-pöörde ja ületasid väina vastassuunas.
Varem pühapäeval hoiatas Kreeka laevandusministeerium kodumaiseid laevaomanikke, et nad Hormuzi väina läbimise üle kaks korda järele mõtleksid.
Kaks suurt Jaapani laevandusettevõtet teatasid samuti, et vähendavad oluliselt oma osalemist piirkonnas. Ligikaudu viiendik maailma nafta- ja gaasisaadetistest voolab läbi väina.
Pärast USA rünnakut hüppasid naftahinnad esimesel kauplemissessioonil viie kuu kõrgeimale tasemele, enne kui taas stabiliseerusid.
Analüütikud hoiatavad: Iraani konflikt kujutab endast „selget ja otsest ohtu energiainfrastruktuurile“ – millel võivad olla tagajärjed inflatsioonile läänes.
RBC Capital Marketsi andmetel on Iraanil Hormuzi väina tahtlikuks häirimiseks mitu võimalust. Analüütik Helima Croft rõhutab, et küsimus pole ainult väina täielikus sulgemises: “Julgeolekueksperdid usuvad, et Iraan võiks sihtida üksikuid tankereid või olulisi sadamaid rakettide või meremiinidega.”
*
Analüüs: Milline on tulemus?
Praegused arengud Hormuzi väina ümbruses ja sõjaline eskaleerumine USA, Iisraeli ja Iraani vahel viitavad äärmiselt plahvatusohtlikule geopoliitilisele olukorrale, millel võivad olla tohutud tagajärjed maailmamajandusele. Siin on kõige tõenäolisemad tulemused:
1. Lühiajalised geopoliitilised tagajärjed
Sõjaline eskaleerumine on tõenäoline: USA ja Iisraeli sihipärased rünnakud Iraani tuumarajatistele suurendavad tohutult survet Teheranile. Kui Iraan vastab asümmeetriliste rünnakutega, näiteks tankerite vastu suunatud rakettide või küberrünnakutega, võib puhkeda piirkondlik sõda.
Iraan võiks mobiliseerida käsilasi: Hezbollah, Houthi mässulised, Iraagi ja Süüria poolsõjaväelased võivad aktiivseks muutuda – eriti rünnakute korral Iisraeli või USA sihtmärkide vastu.
2. Majanduslikud tagajärjed
- Nafta hinnad jätkavad tõusu: lühiajaline turureaktsioon oli nafta hinna tõus viie kuu kõrgeimale tasemele. Kui Hormuzi väin – mille kaudu läbib ligikaudu 20–30% maailma naftakaubandusest – kasvõi osaliselt blokeeritakse, on tõenäoline, et hinnad ületavad 100 dollarit barreli kohta.
- Inflatsioon Euroopas ja USAs: Tõusvad energiahinnad võivad vallandada uue inflatsioonilaine – keset faasi, mil keskpangad tegelikult suruvad peale intressimäärade langetamist.
3. Kaubandus ja saatmine
- Tankerid väldivad Hormuzi väina: laevafirmad juba taanduvad. Tarneahelad muutuvad kallimaks ja aeglasemaks. Kindlustusmaksed läbi piirkonna sõitude eest võivad plahvatuslikult tõusta.
- Jaapan ja Kreeka reageerivad: mõlemad riigid on ühed suurimad laevandusriigid. Nende vastumeelsus viitab laiemale nihkele marsruutides ja kaubamahtudes.
4. Poliitilised nihked
- Hiina ja Venemaa vahendajateks? Mõlemad riigid nõuavad ÜRO Julgeolekunõukogus viivitamatut relvarahu. Nad võiksid end positsioneerida lääneriikidele vastukaaluks ja suurendada piirkonnas mõjuvõimu.
- USA kaotab moraalse legitiimsuse: Trumpi pakutud võimalik „režiimivahetuse“ sõda Iraani vastu võib vallandada proteste ja diplomaatilisi pingeid kogu maailmas – sarnaselt 2003. aasta Iraagi sõjaga.
Järeldus:
Kõige tõenäolisem stsenaarium on ohtlik patiseis, kus Iraan reageerib asümmeetriliselt, mitte otse. Kuigi Hormuzi väina täielik blokeerimine on ebatõenäoline, võivad sihipärased rünnakud – näiteks tankerite, satelliitide ja küberinfrastruktuuri vastu – destabiliseerida maailmamajandust.
Diplomaatilist lahendust praegu näha ei ole. Pikaajalise ja vinduva sõja oht, millel on ülemaailmsed tagajärjed energiahindadele, inflatsioonile ja poliitilisele stabiilsusele, on suur.
