EKRE esimees ütles, et erakonda Euroopa Parlamendis esindav Jaak Madison jätkab tööd Brüsselis ning riigikokku ei tule. Jaak Madisoni asemel saab riigikokku Kalle Grünthal.
“Mina olen talle mitu korda teinud selle ettepaneku. Ta ikkagi sai nelja-aastase mandaadi Eestisse, europarlamendi mandaat kestab veel aasta. Ta isegi mõnda aega täitsa sisuliselt mõtles selle peale, aga tänaseks päevaks on ta jõudnud sinna, et ta jätkab kuni oma mandaadi lõpuni Brüsselis,” rääkis Helme.
ERR küsis, kas see otsus oli ka seotud Kalle Grünthali riigikokku saamisega.
“Võib-olla mitte otseselt, aga kahtlemata on üks argument, mis Madisoni olemist või tulemist saadab, on küsimus tema asendusliikmes Eesti parlamendis ja see asendusliige on tõepoolest Kalle Grünthal, aga lõppkokkuvõttes see ei olnud Jaagu jaoks põhiline kaalukoht,” rääkis Helme.
Põhilisi küsimusi tekitas Helme sõnul Madisoni jaoks see, mis saab pärast järgmisi europarlamendi valimisi ning asjaolu, et tema asendusliikmed ei pruugi tahta aastaks ajaks Brüsselisse minna.
“Põhimõtteliselt on terve rida inimesi meil, kes peaks loobuma nelja-aastasest riigikogu mandaadist selle jaoks, et olla üks aasta Brüsselis. Selle aastaga seal suht midagi ju teha enam ei jõua. Ja siis ei ole teada, mis edasi saab ja kes järgmise mandaadi eurovalimiste tulemusel saab. Nii et keegi ei ole väga vaimustuses sellest väikesest jupist ka Brüsselis asendusliikmena olemisest,” rääkis Helme.
Helme sõnul ei ole erakonnas europarlamendi valimiste teemat veel põhjalikult arutatud. Ta ütles, et Madison kandideerib kindlasti uuesti, aga kes temale veel lisaks on, ei ole veel teada.
Riigikogu teise aseesimehe koht võib minna ka koalitsioonile
Helme ütles, et erakond seab riigikogu aseesimeeste valimistel teise aseesimehe kohale üles Helme enda kandidatuuri. Helme sõnul seab Keskerakond üles ka Jüri Ratase kandidatuuri ning lõpuks muutub otsustavaks, keda toetab Isamaa.
Ta lisas, et kui opositsioon ei koondu ühe kandidaadi taha ja hääled lähevad laiali, siis tänasel koalitsioonil on nii suur ülekaal, et nad saavad panna üles kaks kandidaati ja mõlemad kandidaadid ära valida. “Oht on see, et opositsioonile ei pruugigi sellisel puhul jäädagi riigikogu juhatuses ühtegi kohta,” ütles Helme.
Tavapäraselt on riigikogu teise aseesimehe koht läinud riigikogu suurimale opositsioonierakonnale. Uude parlamenti sai EKRE 17 kohta, Keskerakond 16 kohta ja Isamaa kaheksa kohta.Helme märkis, et teiste opositsioonile jäävate ametikohtade jaotamine on Isamaa ja Keskerakonnaga kokku lepitud.
450-miljoniline kärbe saab olema tuntav
Rahandusministeerium teatas kolmapäeval, et aastas tuleks riigieelarves leida kokkuhoidu 450 eurot aastas.
Helme ütles selle kohta, et selline kokkuhoid saab olema tuntava mõjuga.
“See ei tule kokku ametiautode ja pastakate vähema kasutamise pealt, see tuleb kokku ikkagi mingite päris arvestatavate avalike teenuste pealt. Kas see on mingi lastetoetus või mingi toiduraha või mingi toimetulekutoetus või mingi transporditoetus. Seal on juba suuremad summad. See tähendab juba elanike jaoks tuntavat mõne avaliku teenuse või mitme avaliku teenuse või ka toetuse ära jäämist,” rääkis Helme.
“Mulle tundub, et nende esimene ideoloogiline soov on minna lastetoetuste kallale. Ei meeldinud ei sotsidele ega ka Reformierakonnale see lastetoetuste tõus, mis meil eelmisel aastal toimus,” märkis Helme.
Helme sõnul ei ole tema jaoks üllatav, et eelarve nõuab kärpimist. “See, et eelarve kokku ei tule, ei tohiks nüüd küll ühtegi inimest üllatada, kes midagigi teab eelarvest. Kui oli sügisel riigieelarve riigikogule üle andmine, siis peale esimest koondtabeli vaatamist oli selge, et see on täielik bluff,” lausus Helme.
ERR
