Sõidan praamiga Saaremaalt mandrile. Loen reklaami, et nagu minu abiga saaks raskustes perede lapsed kogeda oma unistuste suve. Selge ja arusaadav. Ma ei saa aga aru, miks meie riigis on üldse raskustes peresid? 30 aastat oleme eksisteerinud vaba riigina. Iga poliitiline jõud, kes on riigipiruka juures kinnitab, et elu läheb iga aastaga aina paremaks ja paremaks ning kohe-kohe saabuv majanduskav paneb lausa pead pööritama. Nii kiiresti kasvab kohe, et ei teagi, mis selle õnnega peale hakata! Läheb siis parmaks või? Kui ka tegelikult läheks, siis kuidas meil saab olla üldse raskustes peresid? Pole miskit parata ja tuleb enesele ausalt tunnistada, et oleme eurokommunistide juhtimisel oma riigiga totaalselt läbikukkunud. Kas need läänelikud väärtused on üldse mingid väärtused? Või on pseudoväärtused, mida reklaamides varjatakse alasti tõde? Mõnede kõrgepalgaliste jaoks on euroväärtused kindlasti arvestatavad väärtused. Just nende meelest, kes parasiteerivad maksumaksjate kukil ja kindlustavad oma võimu ning heaolu, järjest suureneva riigivõla arvelt. Ja kindlasti olen nüüd ka mina senisest veel suurem putinist ja Moskva troll, et ma julgesin üldse sellel teemal piiksuda, ega laula ülistuslaulu meie lugupeetutele ja tarkadele, kelle geniaalsus on nii aukartustäratav, et isegi jumalal ei kõlbaks nende vasakul käel istuda.
/Harry Raudvere, ettevõtja/
