Minu jaoks on täiesti arusaamatu üks aspekt vaidluses e-hääletuse üle. Nimelt on vastav hagi kas laekumas või laekunud Riigikohtusse. EKRE-l on selle esitamiseks 3 päeva ja ma loodan, et nad saavad selle ajaga oma hagiga toime. Siit edasi läheb aga kõik imelikuks – nimelt on Riigikohtul aega lahendada see hagi vaid 1 nädal – 7 päeva.
Vaatame ajas tagasi. E-hääletuse kohta on olnud kahtlusi ja laekunud kaebusi alates selle kehtestamisest. Vaidlusi selle hääletusviisi tehnoloogia üle on olnud kogu aeg. Kuid palju aastaid (kui mitte aastakümneid) pole e-hääletuse osas mingit selget ja ühest seisukohta. Nüüd peab Riigikohus tegema oma e-hääletuse tehnoloogia ehk aususe üle otsuse 7 päevaga.
Riigikohtus istuvad juristid, seal ei istu ühtegi IT spetsialisti, kes oleks võimeline sisuliselt aru saama e-hääletuse kõikidest tehnilistest aspektidest. Aga need IT-võhikud peavad tegema otsuse e-hääletuse sisulise korrektsuse osas. Kuidas on see võimalik!?
See polegi võimalik. On selge, et Riigikohus on võimeline andma e-hääletusele ja selle kohta esitatud kaebustele ja hagidele üksnes juriidilisi – formaalseid hinnanguid. Ja seda on seni ka tehtud – küll läks EKRE kaebus valesse instantsi, küll oli see liiga varane, küll oli see poolikult vormistatud.
Just selliste formaalsete probleemide pärast on Riigikohus keeldunud asja arutamast. Kuigi Riigikohtul oli ka teine võimalus: anda lihtsalt EKRE-le aega formaalsete vigade parandamiseks ja kaebus sisuliselt läbi arutada. Aga seda varianti pole valitud.
Senine Riigikohtu tegevus on olnud tegelikust probleemist mööda vaatamine ja tegelemine hagi vormiliste, formaalsete puudujääkidega, mitte probleemi endaga. Probleem ise on aga mitte juriidiline, vaid puhtalt IT-alane: kas eesti rahvas saab praegust IT lahendust üldse usaldada? Kas on välistatud igasugune e-hääletuse toimumisse sekkumine kõrvalt, selle mõjutamine, tulemustega mistahes manipuleerimine, tulemuste muutmine? Kas e-hääletus on aus ja vigadeta? Kas oli või ei olnud selliseid rikkumisi 5. märtsi valimistel? On see üldse kõlbulik tehnoloogia Riigikogu ja KOV-de valimiste läbiviimiseks?
Vastaja nendele peamistele, sisulistele küsimustele peaks olema IT temaatikas väga pädev. Kui ta seda pole (ja Riigikohus pole), siis peaks Riigikohus pöörduma professionaalselt tasemel IT spetsialistide poole ja nõudma neilt pädevat seisukohta. Enne otsuse langetamist Riigikohtus tuleks läbi viia kogu praeguse e-hääletamise süsteemi põhjalik ekspertiis (või nimetagem seda auditiks – vahet pole). Selle läbiviija peaks olema Eesti riigist ning selle institutsioonidest täiesti sõltumatu. Kõige parem, kui sellise ekspertiisi teostaja oleks mingi rahvusvaheliselt tunnustatud IT firma. Või ka mitu sellist firmat.
Riigikohus seda teed ei ole valinud. Riigikohus tegeleb selle asemel vormiliste, protsessuaalsete vigade otsimisega, et hagi sisuliselt mitte arutada.
Asja sisuline lahendamine Riigikohtus on täiesti lootusetu. Riigikohus on võimeline vaatama ainult kaebuse vormilist, juriidilist aspekti – kas on täidetud kõik protsessuaalsed nõuded ja kas hagi on juriidilises mõttes igati korrektselt vormistatud. E-hääletamisest kui tehnoloogilisest protsessist pole aga Riigikohtu liikmetel aimugi. Riigikohtul puudub selleks igasugune pädevus ühegi oma liikme ja ka Riigikohtu kui terviku tasemel. Just selliste IT-võhikute kätte on usaldatud lõpliku vastuse andmine e-hääletuse kohta.
Olen 99,9% kindel, et Riigikohus kas leiab (või leiutab) taas mingi vormilise, formaalse, protsessuaalse nö. komavea EKRE kaebuses ja see saab ka põhjuseks, miks taas asja sisuliselt ei käsitleta. Ammugi ei anta EKRE-le aega ega lasta seda komaviga EKRE-l ära parandada, et jõuda asja sisulise käsitlemiseni.
Tegelik põhjus aga on Riigikohtu võimetus asja sisulisel tasemel käsitleda ja probleemidest aru saada. Tahtmata kaebust sisuliselt arutada, leitakse järjest formaalseid vigu ja võimalusi kaebust mitte läbi vaadata.
Jah, ma võiksin siia lisada veel etteheite Riigikohtu sõltuvusest poliitilistest institutsioonidest… Aga las see aspekt jääda. Kui ma kirjutaks siia juurde kasvõi ühe rea Riigikohtu poliitilisest mõjutatavusest, siis oleksin ma kohe vandenõuteoreetik. Jään seepärast asja juriidiliste ja tehnoloogiliste aspektide tasemele.
Kokkuvõte:
Sisulist otsust e-valimiste kohta üldisemalt ja konkreetselt viimaste valimiste korrektsuse kohta saab Riigikohus teha vaid tuginedes pädeval tasemel tehtud ekspertihinnangule, mis ei ole kohalikust võimust kuidagi mõjutatud. Riigikohtul endal pole millekski selliseks vähimatki võimekust. Sellist eksperthinnangut pole aga tellitud, seda ei tellitagi ja see seltskond täielikke IT-võhikuid Riigikohtus püüab kuidagi sellest supist auga välja tulla. Loomulikult on selleks parim võimalus kõik miski komavea ettekäändel kalevi alla toppida.
