24.05.23 õhtune diskussioon ETV-s pani mind mõtlema, kas samasooliste ja erisooliste liidud on võrdsed. Mu vastus on, et me võime need liidud juriidiliselt võrdseteks kuulutada, aga see ei muuda neid reaalselt võrdseteks. Me võime kaalika kuulutada maasikaks, lehma lennukiks jne., aga see ei muuda kaalikat maasikaks ega lehma lennukiks.
Samasooliste ja erisooliste liitude olemuslikud erinevused, mis hetkel pähe tulid:
1. Kaks meest ei saa lapsi
2. Kaks naist ei saa lapsi
3. Lapse saamiseks on vaja teist sugu.
4. Mees ja naine on looduse poolt inimestena erinevad.
5. Mehe ja naise armastus on erinevad väärtusega.
6. Teine mees ei saa asendada lapsele ema.
7. Teine naine ei saa asendada lapsele isa.
8. Teise mehe armastus ei asenda lapsele ema armastust
9. Teise naise armastus ei asenda lapsele isa armastust.
10. Samasoolises peres ei saa laps kogemust teisest soost.
11. Samasoolisest perest saab laps oma ellu puuduliku elukogemuse.
12. Samasoolistel pole kõlbelist arusaama truudusest ja ustavusest.
13. Samasooliste kooselu on märksa konfliktsem.
14. Samasooliste lahutuvus on kõrgem kui heteropaaridel.
15. Samasooliste konfliktsus jätab lapsesse traumaatilise jälje.
16. Samasoolistel lapse saamine vallandab inimkaubanduse.
Ju on põhimõttelisi erinevusi hetero- ja homoliitude vahel enamgi kui ma siin oskasin neid hetkel tuua. Ma proovisin iga oma eeltoodud punkti vastu vaielda. Aga ma ei oska ega saa seepärast seda teha. Faktid on faktid. Need ei ole vaidlustatavad.
Ära hoidmaks mõttetuid vaidlusi: punktides 12. – 15. toodu on tõendatud väga paljude uuringutega. Samasooliste liidud on konfliktsemad ja ebapüsivamad heteroliitudest, sest samasoolised ei täienda teineteist, nagu seda teevad mees ja naine ja kummagi teadvus. Mehe ja naise teadvus on erinevad ja täiendavad sellistena teineteist, samasooliste teadvus on aga samane. Seepärast samasoolised vastanduvad ja põrkuvad. Analoogia korras – samasoolised vastanduvad ja põrkuvad nagu kaks samasugust laengut. Tõmbuvad ja püsivad koos vaid erinevad laengud.
Massiivne homopropaganda kujutab meile homode elu idealiseeritult – teadlikult väga vääralt. Isegi selle määrani vääralt, nagu oleks homoliit eeskuju ja ideaal heteroliitudele. See on levitatav otsene vale. Kahjuks on sellist otsesel valel baseeruvat propagandat ka Eesti ajakirjanduses ja pidevalt.
Mehe ja naise põhimõttelist erinevust ja teineteise täiendavust teatakse juba iidsetest aegadest alates. Meie kaugete esivanemate elukogemus ütles seda neile. See tõde leidis kajastamist ka erinevate religioonide pühakirjades, kus samasooliste liite taunitakse.
Mees ja naine on erinevad, lausa vastandlikud peegelpildid teineteisest, nagu on seda inimese parem ja vasem käsi, kuid just sellistena on nad teineteist täiendavad ja nende koostegutsemine on kõige sujuvam, ebakõladeta ning efektiivsem.
Eelnevast tuleneb, et looduse enda seisukohalt on ainuõige ja eelistatud erisooliste inimeste liit. Vaid selline liit on elu läte. Viljatud samasoolised on kuivanud oksaraag elaval Elupuul. Erisooline pere on kasvamiseks ja arenguks eelistatud ka laste jaoks.
Nii väärivad homod minu jaoks mitte neile vastandumist, põlgust, vaenamist, agressiivsust nende suhtes jms., vaid nad vajavad meie heatahtlikkust ja abi. Sest nende elu on raskem. Kui me ei oska nende orientatsiooni muuta, siis vähim, mida saame nende heaks teha on olemine neile abiks nende raskemas elus ja keerukamates elu olukordades. Samas, me ei kiida selliste seksuaalse orientatsiooni hälvet normaalsuseks – me ei moonuta faktilist tõde ja me ei valeta iseendile ega maailmale. Me ei valeta pimedat nägijaks, kurti kuuljaks, jalutut sprinteriks, südamehaiget terveks nagu purikas jne.
Kas pole: kui keegi on pime, kurt, liikumispuudega, kui kedagi vaevab mistahes puue või haigus, siis me ei vastandu sellisele. Me ei põlga sellist. Vastupidi – me aitame tal elus paremini toime saada sellisena, nagu ta on. Me hoolime, me otse hoolitseme. Selline on minu isiklik suhtumine homodesse.
Kui homod pole oma eelistuste tõttu võimelised erisooliste liiduks, siis on see nende kurb saatus – tingitud nii loodusest kui nende arengu sotsiaalsest keskkonnast ja sealt saadud kogemusest.
Märkus: Kaasaja teadus ei oska üheselt vastata, miks mõned inimesed on omasooiharad. Üldine ja üldistav arvamus on, et mõjuriteks on nii päritud isiksuslikud omadused (ebapüsivam, nõrgem ja mõjutatavam isiksus) kui sotsiaalne arengukeskkond, kust omandatakse elukogemuse baas.
