Brownstone’i Instituudist
Hollywood armastab häid järgesid – ja sama teevad ka poliitika ja farmaatsiatoodete arendus.
Pärast koroonapandeemiat on üritatud tekitada mitu haiguspaanikat – Mpox, seagripp, linnugripp, chikungunya, leetrid –, kuid miski pole avalikkuse tähelepanu köitnud nii nagu uus hantaviiruse hüsteeria.
Tänane artikkel pärineb DRUDGE REPORTist: ülemaailmsed jõupingutused leviku peatamiseks. Kas järgmine samm on “kõvera lamenemine”?
Meenutagem, kuidas kõik eelmisel aastal algas – loomulikult hantaviiruse surmaga ühe Ameerika armastatuima Hollywoodi näitleja perekonnas. See oli Betsy Arakawa, Gene Hackmani abikaasa, kes suri ilmselt 12. veebruaril 2025 kodus näriliste kaudu levinud hantaviiruse nakkuse tagajärjel. Jahmatav vaatepilt.
Kuni selle ajani polnud ükski tavainimene sellisest haigusest kuulnud. Sellel on oma põhjus. See on haruldane ja inimeselt inimesele levik on praktiliselt ennekuulmatu. Seega on kummaline, et haigestunud naine oli tabavalt nimetatud Gene Hackmani (“Hackman”, saate aru?) abikaasa, kes oli ettenägeliku 1998. aasta filmi “Riigi vaenlane” staar.
Järgmisena on kavas katkulaeva motiivi uus versioon. Nagu Diamond Princess, on ka see kruiisilaev – Oceanwide Expeditionsi opereeritav MV Hondius 147 reisijaga, mis väljus Argentinast ja on nüüd ankrus Cabo Verde lähedal Lääne-Aafrikas.
Laev oli teel Kanaari saartele, kui suri kolm inimest, kellest kahel oli laboris kinnitatud hantaviirus. Ükski sadam ei lubanud laeval dokkida. Päästepaatide abil eemaldasid kaitseülikondades ja maskides töötajad surnukehad ettevaatlikult.
Laibaga kokku puutunud stjuardess on nüüd kriitilises seisundis haiglas, mis viitab sellele, et isegi hantaviirusega nakatunud inimese läheduses viibimine võib olla riskantne. Keegi ei oska seletada, kuidas see üldse võimalik on. Nii salapärane, nii ebatavaline, nii hirmutav – täpselt nagu filmis “Nakkus”.
See on kooskõlas dr Anthony Fauci ja David Morensi teooriaga, et me ei pea muretsema laboris loodud patogeenide pärast, sest loomadelt inimesele levik on üha tavalisem. Seetõttu, nagu nad 2020. aasta augustis kirjutasid, peame “hakkama inimkonna eksistentsi infrastruktuuri taastama – linnadest ja kodudest kuni töökohtade, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning puhke- ja kogunemiskohtadeni”.
Maria Van Kerkhove, Maailma Terviseorganisatsiooni arst, Stanfordi ülikooli vilistlane ja nüüdseks laialdaselt tsiteeritud autoriteet, on valmis ajakirjandusega rääkima.
Võib-olla mäletate dr Kerkhove’i Covidi lavastuse algupärasest osatäitjate hulgast. Tema kirjutas WHO raporti maailmale pärast Wuhani reisi 2020. aasta veebruaris. (Me teame seda raporti metaandmetest, mida ta avaldamise kiirustades ei eemaldanud.)
„Hiina erakordne ulatus ja nende ohjeldamismeetmete järgimine,“ kirjutas ta Hiina Kommunistliku Partei äärmuslike sulgemiste kohta, „oli võimalik ainult tänu Hiina rahva sügavale pühendumusele kollektiivsele tegutsemisele selle ühise ohu ees. Kogukonna tasandil on see ilmne provintside ja linnade märkimisväärses solidaarsuses kõige haavatavamate elanikkonnarühmade ja kogukondade toetamisel.“
Paljud tähelepanelikud vaatlejad omistavad Kerkhove’i raportile inspiratsiooni peaaegu kõigi riikide – kuid mitte nelja – ülemaailmsetele sulgemistele järgnevatel nädalatel. Ta töötab endiselt WHO-s. Vaevalt keegi seda mäletab. Puudub mehhanism, mis paneks ta oma rolli eest vastutama.
Ravi pole teada, kuid Moderna töötab välja mRNA platvormil põhinevat vaktsiini.
Selle tulemusel on Moderna aktsia pärast järsku langust kõrgtasemelt taastumas. Aasta algusest on see tõusnud 100 protsenti. Selle aktsia ostusignaal on tugev.
Covid-19 ajaloole tagasi vaadates on koroonaviiruse lool alati olnud üks nõrkus: nimelt lühike inkubatsiooniperiood, mis on umbes võrreldav külmetuse või gripiga. Inimene on nakkav paar päeva ilma sümptomiteta ja võib nakatada teisi. Tõeline haiguspaanika nõuab pikemat inkubatsiooniperioodi. Nakatunud peaks olema nädalaid, samal ajal viirust laialdaselt levitades.
Miks? Sest iga nakkushaigus allub ellujäämisloogikale. Intelligentne viirus ei tapa oma peremeesorganisme – ta vajab neid teiste nakatamiseks –, samas kui „rumal” viirus küll. Seetõttu ei ole „rumalad” viirused pandeemiateks head kandidaadid.
Seda püsivat konflikti haiguse raskusastme ja leviku vahel saab vältida ainult pika inkubatsiooniperioodiga. See on äärmiselt haruldane ja isegi laboris loodud viirused ei suuda seda tasakaalu hästi säilitada.
Nagu selgub, on sellel hantaviirusel tegelikult väga pikk inkubatsiooniperiood, teatas Harvardi T.H. Chani rahvatervise kool. Institutsioon avaldas järgmise avalduse:
“Inkubatsiooniperiood – see tähendab ajavahemik inimese nakatumisest kuni sümptomite ilmnemiseni – on tavaliselt kaks kuni kolm nädalat, kuid võib ulatuda kuni kaheksa nädalani.”
Kaks kuud! Kujutage ette. Siin võib meil lõpuks olla see vaikse tapja kandidaat, kellest Deborah Birx selle loo viimases numbris fantaseeris.
Tasub meeles pidada, et ükski suurem institutsioon USA-s pole ametlikult sulgemisi tagasi lükanud – kuigi kaks kolmandikku elanikkonnast usub, et need olid mõttetult kahjulikud. Petitsioon „Covid Justice” on kogunud 37 300 allkirja, kuid mitte piisavalt, et sundida senatit, esindajatekoda või mõnda muud seadusandlikku organit ühemõtteliselt ütlema, et selliseid meetmeid ei sallita enam kunagi.
WHO plaan – mida juba järgmiseks pandeemiaks harjutatakse – näeb tänaseni ette karantiini kehtestamist kuni vaktsiini kättesaadavaks tegemiseni, kui haigushirm uuesti peaks tekkima. „Iga riik peaks süstemaatiliselt ja rangelt rakendama mittefarmatseutilisi meetmeid epidemioloogilise olukorra nõuete kohaselt vajalikus ulatuses,“ märgitakse seal.
Samal ajal sisaldas Bideni plaan 130-päevast sulgemist uue pandeemia korral.
Vaevalt üheski riigis on paigas mehhanisme, mis takistaksid selle kordumist. Valitsuses on häid inimesi, kes oleksid sellele veendunult vastu – aga kas neilt üldse arvamust küsitaks? Või toimub see kõik ilma igasuguse ilmse demokraatliku tahteta?
Kes täpselt seda järge lavastab ja produtseerib? Keegi ei tea kindlalt. Kas see saab olema järjekordne kassahitt nagu eelmine või lihtsalt piiratud väljalase turu huvi testimiseks? Kõik Oscari koostisosad on olemas: närilised, pikk inkubatsiooniperiood, edasikandumine surnutega juhusliku kontakti kaudu, kaitseülikondades töötajad, teadaoleva ravi puudumine ja kiiresti arenev vaktsiin.
Haiguspaanika tõeliselt leidlik omadus on see, et see köidab laia publikut ja toimib üle parteide piiride. National Review on juba täielikult nõus, just nagu see oli ka Covidi puhul, ja The Nation järgib kindlasti eeskuju lähipäevil.
Need on kulunud dramaatilised võtted ja järjed on harva nii veenvad või tulusad kui originaal. Aga kui kõik muu ebaõnnestub – ja avalikkuse nõudmine Fauci süüdistuse esitamiseks iga tunniga valjemaks muutub –, tasub alati proovida.
