Esmalt tuleb tekitada usutav sõjahirm. See hirm ei küsi, kuhu mõni miljard läks. Hirm küsib otse: kas sa tahad ellu jääda? See, kes küsib hinda, on koheselt kahtlane ning riigisaladus teeb numbrid pühaks. Püha numbri üle ei vaielda.
Siis tuleb maks, järgmine, kõrgem jne. Seda ei nimetata raha äravõtmiseks, sest see on solidaarsus. Sina maksad „katteallika“. Nemad räägivad „rasketest valikutest“. Raske valik on aga hoopis sinu kohustus, mitte nende leping.
Vahepeal tuleb skandaal. Raha on „kadunud“. Minister on šokeeritud. Opositsioon on raevus. Uuritakse ja uurimine kestab, kuni kõigile saab selgeks, et see raha ei tule enam kunagi tagasi. Tuleb järgmine uus lubadus, et nüüd tehakse tõesti kõik läbipaistvamaks.
Läbipaistvus on järgmine udu. Meedia ei pea kunagi otse näkku valetama. Piisab lihtsalt hästi organiseeritud uudiste järjekorrast: hommikul oht, päeval räägib ekspert, õhtul avaldab arvamust inimene, keda peab uskuma. Ekspert räägib spreadist, inflatsioonist, turu ootustest. Sina ei peagi sellest aru saama, piisab, kui saatejuht targalt peaga kaasa nikutab. Kuna sa ei saa aru, oled sa emotsionaalne. Emotsionaalne inimene võib vabalt viriseda. Eelarvet ta niikuinii ei puutu.
Keskpank ja rahaturuülevaade teevad viimase töö.
Nad ei ütle, et sind nagu sikku ainsast nisast lüpsti ehk maakeeli „tõmmati tillist“. Nad ütlevad, kellel läheb hästi ja kellel halvasti. Keskmine palk tõuseb, aga see keskmine on võimulolijate võllanali. Üks saab preemiat, aga kümme maksavad arve. Stabiilsus, mida valitsejad loovad, tähendab seda, et inimene, kellel on vara, võib oodata. Üürnik aga ei saa oodata, ta peab omanikule maksma… „solidaarselt, you know“.
Ja siis ütleb rahvas ise selle lause, mida võim pikisilmi ootas:
„Eks see raha ole kuhugi kulunud…“
See ongi mäng.
Kui sa usud, et raha on otsas, kadunud või haihtunud, ei peagi keegi seda enam varastama. Sa elad juba niigi teadmises, nagu oleks röövitud sind. Ja järgmine maks, järgmine hirm, järgmine skandaal ning järgmine alandus tuleb jälle kübeke kergemini, sest sa oled väsinud.
Mitte loll.
Väsinud.
See on odavam ja see töötab.
Erakorralised valimised… uus valitsus… uued poliitilised jõud… demokraatia… läbipaistvus… sul on selg valge – aprill!
– Hannes Võrno, Facebook
