„Kehaline töö on raske. Aga veelgi raskem on vaimne töö. Kõige raskem töö inimesele on mõtlemine. Mõtlemist õpib inimene oma elus kõige kauem. Mõtlemine on väga raske. Produktiivse ja imperatiivse mõtlemiseni jõuavad väga vähesed. Väga vähesed saavad tunda mõtlemise tegelikku raskust. Enamasti loobuvad inimesed mõtlemisest juba väga varases eas, sest see käib neil üle jõu. Nad lasevad enda eest mõelda targemail. Nad saavad tarkadelt kõik elus vajalikud soovitussõnad ja juhtmõtted. Kehalise töö mehhaniseerivad ja automatiseerivad nad ka ära ja nii on nende elu kõigist põhilistest raskustest vaba.”
