Globaalne võlakoorem kerkis selle aasta esimeses kvartalis 305 triljoni dollarini ning oodatakse, et järgmise viie aasta jooksul kasvab see veelgi.
Kuna valitsused on oma võlakoormat usinalt suurendanud, intressimäärad on kasvanud ning majandused kasvavad aeglasemalt, tekitab see küsimusi, kas taolisi võlgu ollakse võimelised ka tulevikus teenindama.
Visual Capitalist on kokku pannud infograafika, mis näitab, kuidas võla suhe majandusse jätkab järgmistel aastatel kasvu. Andmed on pärit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maailmamajanduse väljavaate raportist (World Economic Outlook).
Pärast stabiilset ja pikka kasvu tõusis valitsuste koguvõlg sisemajanduse koguproduktiga (SKP) võrreldes 2020. aastal pea 100 protsendini. Kuigi see suhtarv on 2021-2022 aastatel kõrge inflatsiooni ja koroonakriisi kiire majanduskasvu järel langenud, siis järgnevatel aastatel hakkab see jälle tempokalt kasvama.
Prognoositakse, et valitsuste võlatase jõuab 2027. aastaks 99,5 protsendini SKP-st. Allpool on välja toodud andmed, mis ulatuvad 2005. aastani. Samuti on välja toodud järgneva viie aasta prognoosid (2023-2027):
| Aasta (P-prognoos) |  |
 |
 |
|---|---|---|---|
| 2027P | 134.0% | 105.9% | 99.5% |
| 2026P | 131.8% | 101.0% | 98.2% |
| 2025P | 129.2% | 95.7% | 96.8% |
| 2024P | 125.9% | 90.1% | 95.1% |
| 2023P | 122.2% | 84.4% | 93.6% |
| 2022 | 121.7% | 77.5% | 92.3% |
| 2021 | 126.4% | 72.3% | 95.7% |
| 2020 | 133.5% | 70.1% | 99.8% |
| 2019 | 108.7% | 60.4% | 84.2% |
| 2018 | 107.4% | 56.7% | 82.8% |
Seoses majanduskriisidega oli võlatase kiiresti tõusmas nii 2009. kui ka 2020. aastal. Ajalooliselt on võlatasemed SKP-sse tõusnud globaalsele majandussurutisele järgnenud viie aasta jooksul 4-15 protsenti.
USA võlatase jõuab prognoosi kohaselt 2027. aastaks 134 protsendini SKP-st. Intressimäärade järsk kasv tõstab ka võla teenindamise kulusid, mullu ulatusid USA valitsuse intressimaksed 475 miljardi dollarini. Prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul maksab riik 10,6 triljonit dollarit intresse.
Hiina võlatase on samuti järsult kasvanud ning prognoositakse, et see ületab 100 protsendi piiri 2026. aastaks. See tähendab, et 2027. aastaks on riigivõla suhe SKP-sse neljakordistunud. Ainuüksi sellel aastal oodatakse riigivõla rekordilist kasvu.
Mis saab võlatasemetega teistes riikides?
Allpool on välja toodud prognoosid, milliseks kujuneb arenenud majandustes ja arenevates majandustes. Esimese puhul on välja jäetud USA, teise puhul pole arvestatud Hiinaga.
| Aasta (P-prognoos) | Arenenud riigid | Arenevad riigid | Madala sissetulekuga riigid |
|---|---|---|---|
| 2027P | 103.8% | 57.2% | 43.8% |
| 2026P | 104.1% | 56.9% | 44.5% |
| 2025P | 104.4% | 56.6% | 45.3% |
| 2024P | 104.5% | 56.1% | 46.3% |
| 2023P | 105.2% | 55.7% | 47.6% |
| 2022 | 105.5% | 55.2% | 47.9% |
| 2021 | 111.3% | 58.6% | 47.9% |
| 2020 | 115.8% | 61.4% | 48.0% |
| 2019 | 100.8% | 51.6% | 42.6% |
| 2018 | 100.0% | 49.8% | 41.5% |
Kui USA välja arvata, siis arenenud riikide võlatase peaks SKP-ga võrreldes üldiselt langema. Samuti väheneb võlatase arenevates riikides (kui Hiina välja arvata).
Madalama sissetulekuga riikide võlakoorem on madalam, aga ka nende riikide võlg on järgmistel aastatel kasvamas. Vaatamata sellele on nende seas 39 riiki, kellele tekitab võlakoorem probleeme – peamiselt intressimäärade tõusu tõttu.
Kas kõrged võlakoormad on jätkusuutlikud?
Hea uudis raporti puhul on see, et 60 protsenti riikidest suudab 2027. aastaks oma võlakoormat hoida madalamal kui 2020. aasta tippudes.
Samas on mitmetel suurtel suurtel majandustel tekkinud juba probleeme. Suure võlakoorma all ägavad näiteks Hiina, Brasiilia, Jaapan ning Türgi. USAs on riigivõla intressimaksed kiiresti uute rekorditeni tõusnud.
Seda ajal, mil rahvastik vananeb, majanduskasv aeglustub ja tervishoiukulud suurenevad. Neid trende näeme paljude arenenud majanduste puhul.
Riigid, kes suudavad hoida oma majanduskasvu reaalintressidest kõrgemal, on paremas seisus. Samas on inflatsioon jätkuvalt kõrge, mis surub intresse kõrgemale. See muudab kõrgete võlakoormate teenindamise järjest raskemaks.
Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:
Koroonakriisi aegne võlatasemete kasv oli pretsedenditu, seega on mõistetav, et sellele järgnenud aastatel on võlatasemed majanduse kogumahuga võrreldes langemas. Siinkohal tuleb kindlasti teadvustada, et peamiselt on selle põhjuseks inflatsioon ja rahatrükist tulenenud ülikiire majanduskasv, mitte valitsuste otsus võlga vähendama hakata. Samuti on oluline mõista, et intressimäärade mõju võla teenindamise võimele on väga suur. Vaatame kas või USA intressimakseid riigivõla pealt. Kuigi USA võlakoorem on 2020. aasta 133,5% pealt (SKPga võrreldes) tänavu langemas 122,2% peale, siis intressimäärade tõusu tõttu on võla teenindamine hoopis raskemaks muutunud. Selle aasta teises kvartalis tõusid annualiseeritud intressimaksed USAs ligi 970 miljardi dollarini, veel kolm aastat tagasi oli see näitaja ligi kaks korda väiksem (520 miljardit).
On vaid aja küsimus, millal võlausaldajad mõistavad, et paljudes riikides on praegused võlatasemed täiesti jätkusuutmatud. Siis hakatakse võla pealt ka veelgi kõrgemat intressi nõudma, sest riske tajutakse suuremana. Kuigi nõutavat intressi mõjutab väga palju ka inflatsioon ja sellest tulenevalt ka reaalintressid (intressimäärast on inflatsioon maha arvutatud), siis järgnevatel aastatel hakkavad investorite peas isegi suuremat mõju avaldama mõtted, kas riik üldse suudab oma võlga pikaajaliselt teenindada. On selge, et pikaajaliselt on riikidel praegusest olukorrast võimalik välja tulla vaid rahatrüki ja inflatsiooniga, mis aitab võla mahtu majandusega võrreldes vähendada. See kõik tuleb aga võlausaldajate ja tavainimeste arvelt, kes selle lõpuks kinni maksavad. Seda tõsiasja pole praegu turu poolt määratud intressimääradesse veel piisavalt arvestatud.
Arvatavasti hakkab keskpankade poliitika (ja intressidega manipuleerimine) reaalseid turul kujunevaid intresse vähem mõjutama. Varsti enam ei usuta, et keskpanga baasintress on õiglane ning turud võtavad intresside kujundamise rohkem endi kätesse.
Allikas: https://tavid.ee/uudised-globaalne-volakoorem-kerkis-enam-kui-300-triljoni-dollarini/
