Financial Times teatab, et Euroopa relvatööstus laieneb praegu tempos, mida pole aastakümnete jooksul nähtud. 37 ettevõtte 150 tootmiskohta hõlmava radarisatelliidi andmete analüüsi kohaselt kasvab relvatootmine praegu kolm korda kiiremini kui rahuajal – ja see hõlmab kokku enam kui seitsme miljoni ruutmeetri suurust ala.
Poliitilisest lubadusest struktuurse reaalsuseni
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal pole Euroopa relvatootmise laiendamine enam pelgalt poliitiline eesmärk või eelarveliste kohustuste küsimus – seda rakendatakse nüüd betoonis ja terases. Riiklikud toetused, peamiselt ELi laskemoona tootmise toetamise seaduse (ASAP) programmist, soodustavad uute tehaste ehitamist ja olemasolevate rajatiste laiendamist ajaloolises ulatuses.
Satelliidiandmed näitavad, et umbes kolmandikul uuritud objektidest on nähtav ehitustegevus – alates ulatuslikest mullatöödest kuni uute tootmishallide ja äsja ehitatud teedeni. Üleminek rahuaegselt majanduselt, mis on suunatud just-in-time tootmisele, pikaajalisele sõjaaegsele majandusele on täies hoos.
Saksa ja Ungari suurprojektid
Üks suurimaid laiendusprojekte asub Ungaris Várpalotas, kus Rheinmetall ehitab koos Ungari riigile kuuluva N7 Holdinguga hiiglaslikku laskemoona ja lõhkeainetehast. Esimene jalaväe lahingumasina KF41 Lynx 30 mm laskemoona tootmiseks mõeldud tehas valmis seal 2024. aasta juulis. Plaanis on ka täiendavad tootmisliinid 155 mm suurtükimürskude, Leopard 2 tankide 120 mm laskemoona ja lõhkeainete tootmiseks.
Rheinmetalli eesmärk on suurendada 155 mm mürskude aastatoodangut 70 000-lt aastal 2022 1,1 miljonile aastal 2027 – see on otsustav panus EL-i eesmärgi saavutamisse, milleks on 2025. aasta lõpuks kaks miljonit mürsku aastas.
ELi toetused kiirenditena
ASAP-programm on seni eraldanud 500 miljonit eurot laskemoona ja rakettide tootmise kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Finantsjärelevalve analüüsi kohaselt kogevad seda rahastamist saavad tehased oluliselt suuremaid laienemisi kui rahastamist mittesaanud konkurendid. Näiteks ehitati 20 ASAP-i tehasesse täiesti uued tehased ja transpordimarsruudid, samas kui veel 14 said väiksemaid laiendusi, näiteks uued parklad või laod.
Lisaks ASAP-ile aitavad laienemisele kaasa ka riigikaitselepingud ja NATO projektid. Näited:
- Lisaks 5,6 miljardi dollari suurusele NATO lepingule Patriot-rakettide tarnimiseks sai Schrobenhausenis (Baierimaal) asuv MBDA Germany 10 miljonit eurot ASAP-rahastust kaasaskantava Enforcer-raketiheitja tootmiseks.
- Ühendkuningriigis investeeris BAE Systems oma laskemoonatehastesse üle 150 miljoni naela, sealhulgas uude lõhkeainete täitmise tehasesse Glascoedis, mis peaks suurendama 155 mm mürskude tootmist 16 korda.
- Kongsberg (Norra) avas 2024. aastal uue raketitehase, mille investeering oli 62 miljonit dollarit, millest 10 miljonit dollarit tuli ASAP-i vahenditest.
Kitsaskohad püsivad
Vaatamata laienemisele hoiatavad eksperdid, et tegelik tootmine jääb teoreetilisest võimsusest ikka veel tunduvalt alla. Eelkõige pikamaarakettide ja suure energiaga lõhkeainete miniatuursete reaktiivmootorite tootmine on kitsaskoht, millega tuleb tulevastes ELi rahastamisprogrammides tegeleda.
Norra relvaekspert Fabian Hoffmann rõhutab: „Raketid on eelduseks usutava heidutuse loomiseks Venemaa ülekaalukate maavägede vastu. Kui me kunagi tahame saavutada usutavat reageerimisvõimet, peame tootmist drastiliselt laiendama.“
Poliitiline kontekst ja strateegiline tähtsus
Relvastuse suurendamine toimub jätkuva ebakindluse keskel USA pikaajalise toetuse osas Ukrainale. ELi riigid on kahekordse surve all – nii jätkata sõjalist abi Kiievile kui ka täiendada oma laskemoonavarusid.
Läti välisminister Baiba Braže kirjeldas arengut kui „väga positiivset ja hädasti vajalikku“, kuid hoiatas, et tööstusharu peab töötama tõhusalt ja kasutama maksumaksjate raha vastutustundlikult.
Kavandatud uus 1,5 miljardi euro suurune ELi programm püüab laiendada ASAP-i loogikat teistele valdkondadele, nagu droonid, õhutõrje ja suurtükivägi – see on selge signaal, et Euroopa valmistub pikaajaliseks sõjaliseks vastasseisuks.
