EL laiendab oma julgeoleku- ja sõjalisi struktuure märkimisväärse kiirusega. Pärast ReArm Europe’i, “Kaitsevalmiduse 2030”, droonikaitset, Euroopa õhu- ja kosmosekilpi ning uusi sõjakoridore järgneb järgmine ehituskivi: ELi Komisjoni president Ursula von der Leyen soovib omaenda julgeolekumehhanismi, mis põhineks NATO artikli 4 mudelil.
Ametlikult kannab projekt nime “Hädaolukorra turvaprotokoll”. Oluline punkt: Mehhanism peaks kehtima mitte ainult sõjalise rünnaku korral, vaid ka selgesõnaliselt juba juhtumite puhul, mis jäävad alla relvastatud rünnaku läve – näiteks küberrünnakud, sabotaaž, süütamis- või droonijuhtumid. Üks liikmesriik võiks selle käivitada ja seega kutsuda kõik ELi riigid julgeolekukonsultatsioonideks.
Von der Leyen ise väljendas seda ühemõtteliselt: Euroopa varasem “doktriin, institutsioonid ja otsustamine” ei olnud uue reaalsusega sammu pidanud. Lisaks EL-i “artiklile 4” soovib ta luua Euroopa Julgeolekunõukogu, milles võiksid osaleda ka Suurbritannia, Kanada, Norra ja Ukraina.
Ära vaata seda eraldi
Selline konsultatsioonimehhanism iseenesest ei oleks sõjaks ettevalmistus. Aga see ei teki vaakumis.
EL taotleb ametlikult eesmärki saavutada täielik kaitsevalmidus aastaks 2030 – otseselt ka selleks, et valmistuda “kõrge intensiivsusega konfliktiks”. Samal ajal tuleb sulgeda kriitilised sõjalise võimekuse lüngad ja laiendada ühiseid hangete tegevust massiliselt.
Lisaks on olemas Euroopa droonide kaitsealgatus, Ida tiiva valve, Euroopa õhukilp ja Euroopa kosmosekilp. Idapiiril on rajatud drooni- ja droonivastased süsteemid, elektrooniline sõda, täppisrelvad ja koordineeritud operatiivjuhtimine, muu hulgas.
2027. aasta lõpuks luuakse ka kogu EL-i ulatuses sõjalise mobiilsuse ala: maismaakoridorid, lennujaamad ja sadamad tuleb ette valmistada nii, et väed ja raske sõjatehnika saaksid Euroopas võimalikult takistusteta liikuda.
Lävi nihutatakse allapoole
Just sellepärast on uus “4. artikkel” poliitiliselt plahvatusohtlik.
Tulevikus võib Euroopa julgeolekumasin käivituda enne, kui relvastatud rünnak on toimunud. Küberrünnak, sabotaažiakt või lahendamata droonijuhtum võib olla piisav, et käivitada üle-euroopaline konsultatsiooni- ja reageerimismehhanism.
Komisjon õigustab seda heidutusega ja edasise eskalatsiooni ennetamisega. Oluline on aga see, et see loob struktuuri, mis võimaldab Euroopat kiiremini viia intsidendilt ühisele julgeolekurežiimile.
Uus mehhanism on seega vaid üks osa suuremast pildist: Euroopa laiendab relvatootmist, loob sõjakoridore, ehitab drooni-, õhu- ja kosmosekaitset, valmistab relvajõude ette intensiivsteks konfliktideks – ning loob nüüd ka poliitilise mehhanismi, et kriisi korral kiiremini koos reageerida.
Brüssel nimetab seda “valmisolekuks”.
Kuid mida rohkem neid ehitusplokke kokku saab, seda selgemaks saab, et EL valmistab nüüd süsteemselt ette oma struktuure võimaliku suure sõjalise konflikti hädaolukorraks.
