Eugyppiuse poolt

Valitsusvälised organisatsioonid on mitmesugused. Muuhulgas on nad pimestavad, meeli tuimestavad ja sügavalt idiootlikud. Meie kodumaised Euroopa valitsusvälised organisatsioonid on juba iseenesest piisavalt halvad, aga me kulutame miljoneid nende valitsusväliste organisatsioonide absurdsete koopiate rahastamisele teistes riikides, mis on veelgi rumalamad. See on uskumatu.

Täna annab NiUS teada hämmastavast prestiižsest projektist “Defy Hate Now” ehk õigemini “#defyhatenow”, sest enamik kõige rumalamaid vabaühendusi ja nende kõrvalprojekte peavad oma nimesid absurdselt stiliseerima. #defyhatenow on Lõuna-Sudaanis tegutsev vihakõne projekt, mis on “pühendatud kogukonnapõhiste ja andmepõhiste lahenduste leidmisele vihakõne, desinformatsiooni ja internetis leviva vägivalla õhutamise probleemile”. Kõik see toimub riigis, kus vaid 12%-l elanikkonnast on internetiühendus.

Lõuna-Sudaani vihakõne vastu võitlejad on alates 2020. aastast saanud Euroopa Liidult 1,2 miljonit eurot ja alates 2023. aastast veel 1 miljon eurot. Raha liigub naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) kaudu, mis on ELi peamine fond miljonite eurode suunamiseks Aafrikale põhjustel, mida keegi ei mõista. Enne kui EL andis toetusi #defyhatenow-le, oli Saksamaa välisministeerium nende peamine rahastamisallikas, mis tähendab, et tervelt kümme aastat on Saksa maksumaksjad maksnud internetis leviva vihakõne ja sotsiaalmeedia väärinfo vastu võitlemise eest piirkonnas, kus peaaegu keegi pole internetis.

Pole päris selge, milleks Defy Hate Now kogu seda raha on kasutanud. Nad väidavad, et pakuvad “(sotsiaal)meedia kirjaoskuse koolitust”, “kogukonnapõhiseid sekkumisi vihakõne ja konfliktide ohjeldamiseks” ning “kogukonnapõhiseid ja andmepõhiseid lahendusi vihakõne, desinformatsiooni ja väärinfo probleemile”. Nende veebisaidil olevate väheste materjalide hulgas leiame selle foto meie vihatrotsijatest, kes poseerivad halvasti kujundatud papist väljalõikega, millel on hashtag, arvatavasti ühel nende (sotsiaal)meedia kirjaoskuse koolitusel.

Ma kahtlustan, et need koolitused, modereerimised ja lahendused on peamiselt mõeldud avalike suhete eesmärgil ning et Viha Trotsijad on raisanud suurema osa oma miljoni euro suurusest rahastamisest kummalisele veebisaidile nimega “211 Check”, mis pakub “faktide kontrollimist ja teabe kinnitamist Lõuna-Sudaanis”. 211 Check annab tööd kuuele töötajale, sealhulgas “meeskonnajuhile”, “toimetajale” ja lisaks sellele juhtimiskulule ka neljale kindlasti üleliia kontrollitud “faktikontrollijale”, kellest mõned tegutsevad ka “meediamonitoridena”. Otsustades 211 Checki äärmiselt nappide publikatsioonide põhjal (viimane postitus avaldati kuu aega tagasi), tundub, et Lõuna-Sudaanis tehakse väga vähe faktide kontrollimist. Ka selle lugejaskond on väike, kui uskuda sotsiaalmeedia kontosid. 211 Checkil on hämmastavad 226 tellijat YouTube’is, 245 Instagramis ja 1405 Twitteris, kus selle postitusi rutiinselt täielikult ignoreeritakse. Tema ainus märkimisväärne kohalolek on Facebookis, kus tema 7100 jälgijat aeg-ajalt mõnele postitusele meeldivad. Siiski ületab Facebooki suhtluste arv 211 Checkis harva töötajate arvu.

Väidetavalt asutas Defy Hate Now Lõuna-Sudaani feministlik ja täielikult maffiaga seotud vabaühenduse Marina Modi. Välisministeeriumi rahastamise ajal avaldas Saksa riigimeedia tema rühmituse kohta lühikese artikli, mis oli selle varjatud raha kulutava organisatsiooni suurim reklaam, mida see eales saanud on. See kujutab Modit istumas esitlusseina ees, millel on meeletult kritseldatud “VIHKAMISPÜRAMIID”, ja kurtmas kaamera ees “vihkamisest”. Püramiid illustreerib, kuidas “VARASEMUS” viib “INDIVIDUAALSE EELARVAMUSENI”, mis omakorda põhjustab “DISKRIMINEERIMIST”, mis lõpuks viib “(eelarvamustest motiveeritud) VÄGIVALLANI”, mille kulminatsiooniks on tumelilla “GENOTSIIDI” kohmakalt püramiidi tippu topitud.

Kujutage ette, et tulete riigist, mis on kogenud pikka kodusõda ja igasugust etnilist vägivalda ning teile räägitakse seejärel seda naiivset lääne jama eelarvamuste ja diskrimineerimise kohta. Pole ime, et Lõuna-Sudaanis ei huvita kedagi #defyhatenow karvavõrdki.

Kuigi Modi väidab end asutanud #defyhatenow, on see tegelikult sama veidra, kui mitte veelgi veidrama, Berliinis asuva vabaühenduse “r0g_agency for open culture and critical transformation” projekt. R0g_agency asutasid 2013. aastal kaks hullumeelset inimest nimega Susanne Bellinghausen (teadmata rahvusega “arhitekt ja interaktsioonidisainer”) ja Stephen Kovats (Kanada “kultuuri- ja meediauurija arhitektuuri ja urbanismi taustaga”).

Nende eesmärk on “ühendada kohapealne töö avatud lähtekoodiga meetoditega, et edendada innovatsiooni ja lahendada struktuurilisi probleeme Jubas, äsja moodustatud Lõuna-Sudaani uues pealinnas” ning neid rahastavad peamiselt Saksamaa Liitvabariigi välisministeerium ja meie föderaalne majanduskoostöö ja arengu ministeerium. Lisaks #defyhatenow’le juhivad nad mitmeid teisi hashtag-projekte, sealhulgas #YoMIL, mis edendab “noorte naiste kaasamist meediasektorisse Gambia’s”, ja – palju jõhkramalt – #migrant meediavõrgustikku. Viimane on pühendunud aafriklaste teavitamisele rändest lääneriikidesse, näiteks Saksamaale ja ainus positiivne asi selle kohta on see, et nende “nuti rände juhendid” on nii ebamäärased ja loetamatud, et on täiesti väärtusetud.