Avaleht Kõmu EL laiendab oma mõjuvõimu sõnavabadusele – kriitikud hoiatavad tehnokraatliku kontrolli eest sõnavabaduse...

EL laiendab oma mõjuvõimu sõnavabadusele – kriitikud hoiatavad tehnokraatliku kontrolli eest sõnavabaduse üle

Euroopa Liit eelistab esitleda end demokraatlike väärtuste kaitsjana. Liikmesriikide, näiteks Prantsusmaa, Austria ja Hollandi uued poliitilised algatused, millega nad püüavad siduda ELi rahastamise eraldamise nende väärtuste järgimisega, tekitavad aga tõsiseid küsimusi.
Ametlikult on eesmärk võidelda vihakõnega – kuid kriitikud näevad seda katsena laiendada kontrolli sõnavabaduse ja meedia üle.

Millest see räägib

Politico Europe’i raporti kohaselt nõuavad mitmed ELi valitsused, et tulevikus peaksid ELi rahastamist saama ainult need organisatsioonid, mis näitavad selgelt üles pühendumust “Euroopa väärtustele”. Nendesse hinnangutesse tuleks lisada ka digitaalmeedia ja haridusprojektid. Põhjendus on see, et sotsiaalvõrgustikud ja rahastatud algatused tugevdavad rassismi, antisemitismi ja vihakõnet ning liit peab nende vastu otsustavamaid meetmeid võtma.

Demokraatlik eesmärkide konflikt

Keegi ei vaidlusta, et vihkamine ja õhutamine on sotsiaalselt ohtlikud. Kavandatud meetmed riivavad aga demokraatia aluspõhimõtet: sõnavabadust.
See, mida peetakse “vihakõneks” või “Euroopa väärtuste rikkumiseks”, ei ole sageli objektiivne, vaid tõlgendatav – ja see tõlgendus on üha enam ametiasutuste, komisjonide ja nendega koostööd tegevate organisatsioonide käes.
Seega nihkub kontroll avaliku kõne üle avatud diskursuselt halduslikule otsustusprotsessile.

Ohtlik pretsedent

Finantskontrolli ja ebamääraste väärtuste määratluste kombinatsioon kannab endas riske:
organisatsioonid, meediaväljaanded või vabaühendused võidakse rahastamisest ilma jätta, kui nende reportaaže või seisukohta ei peeta “väärtustega kooskõlas olevaks”.
Tsensuur ei toimuks seega seaduse, vaid ressursside vaikse, tõhusa ja raskesti kontrollitava äravõtmise teel.
See loob soodsa pinnase enesetsensuuriks: need, kes sõltuvad rahastamisest või platvormidele juurdepääsust, mõtlevad kaks korda, milliste teemadega tulevikus tegeleda.

Tehnokraatia debati asemel?

Kriitikud hoiatavad, et EL libiseb tehnokraatlikku juhtimissüsteemi.
See, mis algselt algas kaitsena desinformatsiooni eest, on arenemas bürokraatlikuks moraalse hinnangu süsteemiks.
Otsuseid tehakse sageli suletud uste taga, mida toetavad eksperdipaneelid või „usaldusväärsed retsensendid”, kelle kriteeriume avalikult harva arutatakse.
Läbipaistvus – iga demokraatia põhieeldus – on ununemas.

Kokkuvõte

Vihkamise ja ekstremismi ohjeldamise kavatsus on õigustatud. Aga kui see toob kaasa süsteemi, mis rahaliselt või administratiivselt sanktsioneerib kõnet, kaotab EL veelgi rohkem oma demokraatlikku usaldusväärsust.
Avatud ühiskond ei vaja keskset võimu, mis määratleb tõde ja väärtusi – see vajab pluralismi, arutelu ja usaldust oma kodanike küpsuse vastu.

Exit mobile version