Noortekaitse sildi all arendab EL uut digitaalset vanuse kontrollimise süsteemi. Tulevikus saavad kasutajad näiteks tõestada, et nad on üle 18 aasta vanad, ilma et nad peaksid veebisaidile oma nime või täielikku sünnikuupäeva avaldama. Esmapilgul kõlab see privaatsust kaitsva lahendusena.
Kuid tehniliselt on see palju enamat. Nagu Linuxi portaal Linuxiac teatab, tugineb EL-i projekt ka riistvarapõhisele atesteerimisele. Lihtsamalt öeldes on selle eesmärk kontrollida mitte ainult digitaalse sertifikaadi kehtivust, vaid ka seda, kas seda kasutatakse usaldusväärseks tunnistatud seadmes.
See tõstatab täiesti uue küsimuse: kasutaja ei pea mitte ainult oma isikut tõendama – tulevikus võib ka tema arvuti pidada tõestama, et see on „usaldusväärne“.
Tavaliste iPhone’ide või sertifitseeritud Android-seadmete omanikud seda alguses tõenäoliselt ei märka. See võib olla problemaatilisem tasuta operatsioonisüsteemide, lukustamata nutitelefonide, kohandatud ROM-ide või muu alternatiivse tarkvara kasutajatele.
See on eriti oluline Linuxi kasutajate jaoks. Kui tulevikus nõuaks internetiteenus spetsiifilist riistvarasertifitseerimist ja Linuxi süsteem ei suudaks seda pakkuda, oleks teoreetiliselt võimalik absurdne olukord: kasutaja on täiskasvanu ja tal on kehtiv vanusetõend, kuid juurdepääs on ikkagi keelatud, kuna tema arvuti ei paku nõutavat tehnilist kinnitust.
See ei tähenda otseselt, et EL keelustaks Linuxi või oleks otsustanud Linuxi kasutajad välja jätta. Oluline on see, kuidas nõudeid praktikas rakendatakse ja millised alternatiivsed kontrollimeetodid on endiselt lubatud.
Kuid just siin peitubki kriitiline pretsedent.
Praegu piisab avatud internetile juurdepääsuks üldiselt ühilduvast arvutist ja brauserist. Riistvarapõhine kinnitamine võiks luua täiendava juurdepääsukihi: teenus võiks nõuda lisaks kehtivale autoriseeringule ka riist- ja tarkvara vastavust aktsepteeritud usaldusahelale.
Selle muudab veelgi olulisemaks asjaolu, et vanuse kontrollimine ei ole täiesti isoleeritud projekt. Euroopa Komisjon ise nimetab seda omamoodi “minirahakotiks“. See põhineb tulevase Euroopa digitaalse identiteedi rahakoti tehnilistel alustel.
Tänane teema on teave: “Olen üle 18 aasta vana.”
Sama taristu abil saab põhimõtteliselt kontrollida ka teisi atribuute ja volitusi. EL ise juhib tähelepanu sellele, et see kontseptsioon ei piirdu ainult 18-aastaste ja vanematega ning seda saab kasutada näiteks ka teiste vanusepiirangute puhul. Just seetõttu ulatub arutelu noortekaitsest palju kaugemale.
EL on tõepoolest ette näinud andmekaitsemehhanismid: ideaalis peaks veebisait teadma ainult seda, et nõutav vanusepiirang on saavutatud, mitte aga seda, kes kasutaja on või millal ta sündis. See on oluliselt parem kui isikutunnistuse saatmine arvukatele internetiteenuse pakkujatele.
Siiski võib süsteem olla privaatsussõbralik ja samal ajal võimas juurdepääsu kontrollimise vahend.
Kes otsustab tulevikus, millised seadmed ja operatsioonisüsteemid on “usaldusväärsed”? Kui riistvarapõhine autentimine muutub üha enamate digitaalsete teenuste eeltingimuseks, muutub interneti põhireegel. Siis ei pruugi enam olla ainult teie autoriseerimine, vaid ka see, kas süsteem teie seadet aktsepteerib.
See sobib hästi kokku:
EL-i digitaalne isikutunnistus hävitab avatud mobiilsideturgu… vaata videot siit:
