Iisraeli ametnikud kutsuvad eraviisiliselt Trumpi administratsiooni üles loobuma rahuläbirääkimistest, mõrvama Iraani kõrgemat läbirääkijat ja jätkama sõda, mis nende arvates võiks ikkagi kaasa tuua režiimivahetuse.
Aída Chávez
Inimesed uurivad neljapäeval, 28. mail 2026 Lõuna-Liibanoni sadamalinnas Tyrose linnas Iisraeli õhurünnakutes tabatud hävinud hooneid. (AP foto)
Iisrael lobitab kaitseministeeriumis kulisside taga Iraani peamise läbirääkija, parlamendi spiikri Mohammad Bagher Ghalibafi mõrvamiseks ning sõja jätkamiseks uue rünnakulaine abil riigi naftataristu vastu, selgub USA luurekogukonnas levivast salastatud raportist.
Iisraeli ametnikud üritavad agressiivselt USA-d läbirääkimistest eemale tõmmata ja sõtta tagasi tõmmata. Nad väidavad Trumpi administratsiooni kõrgematele ametnikele, et järjekordne rünnakulaine Iraani naftainfrastruktuurile põhjustaks piisavalt majanduslikku hävingut ja rahutusi, et Teheranis režiimivahetus esile kutsuda, ütlesid hinnanguga otseselt tuttavad USA allikad väljaandele Capital & Empire.
Seda argumenti esitades vähendavad Iisraeli ametnikud samaaegselt uue sõja tõenäolist mõju ülemaailmsetele energiaturgudele. Siseriiklikult rõhutavad nad, et Iraani vasturünnakud Pärsia lahe riikide ja piirkondliku taristu vastu oleksid majanduslikult teostatavad.
Kaitseministeeriumile esitatud ettepanekute osana tegi Iisrael kindlaks ka kõrge Iraani ametniku, keda uuendatud kampaanias sihtmärgiks võetakse: Ghalibaf, kes on Ameerika Ühendriikidega peetavatel relvarahu läbirääkimistel võtmeisik. Sisearuandes jõuti järeldusele, et Iisrael ei ründa ei Iraani välisministrit Abbas Araghchit ega Iraani kõrgeimat juhti Mojtaba Khameneid, kuna nende asukoht oli Iisraeli luurele teadmata.
Iisrael on korduvalt mõrvanud piirkonnas käimasolevates diplomaatilistes läbirääkimistes osalevaid poliitilisi ja sõjaväelisi tegelasi. Samuti on tapetud nende pereliikmeid. 2024. aastal mõrvas Iisrael Teheranis Hamasi poliitilise juhi Ismail Haniyehi, kes oli Gaza relvarahu läbirääkimiste võtmeisik.
Kuigi Iisrael kutsub USA-d üles Iraaniga rahuläbirääkimistest loobuma, tunnistab siseraport, et Iisrael on suhetes Washingtoniga endiselt ettevaatlik. Põhjusteks tuuakse oktoobris toimuvad Iisraeli parlamendivalimised ja riigi sõltuvus USA jätkuvast sõjalisest toetusest ja koordineerimisest. Lisaks Ghalibafi tapmisele keskendub Iisraeli plaan uue sõja puhkemise korral Islamirevolutsioonikaardi (IRGC) madalama astme ohvitseride sihtimisele, õhuülekaalu kehtestamisele ja Iraani raketibaaside kahjutuks tegemisele.
Iisraeli surve uue rünnakulaine korraldamiseks tuleb ajal, mil Trumpi administratsioonile avaldatakse üha suuremat survet saavutada Iraaniga kokkulepe sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks pärast seda, kui selle sulgemine raputas energiaturge ja ohustas maailmamajandust.
USA ja Iraani läbirääkijad on välja töötanud esialgse raamistiku, mis pikendaks praegust relvarahu ning avaks kõnelused Iraani külmutatud varade vabastamiseks ja kaubanduse taastamiseks Hormuzi väina kaudu. Iraani ametnikud on omakorda teinud ettepaneku, et Hormuzi väin taasavatakse, kui USA lõpetab Iraani sadamate blokaadi, vabastab külmutatud varad, hüvitab Iraanile sõjakahjud ja tunnustab tema õigust uraani rikastamisele, nagu Drop Site teatas. Teherani ettepaneku kohaselt lõpetataks sõda ametlikult enne tuumaprogrammi läbirääkimiste jätkamist.
Revolutsioonilise kaardiväega seotud uudisteagentuur Fars teatas, et Trump võib peagi esialgse kokkuleppe välja kuulutada – sammu, mida mõned Iraani ametnikud näevad katsena läbirääkimisi poliitiliselt kindlustada enne ülejäänud vaidluspunktide lahendamist.
Iisraeli ametnikud reageerisid diplomaatilise lahenduse väljavaatele peaaegu paanikaga, hoiatades anonüümsetes intervjuudes, et kokkulepe võimaldaks Iraanil sõjast väljuda poliitiliselt tugevnenuna, vähendades samal ajal oluliselt režiimivahetuse võimalust.
Al-Monitori avaldatud intervjuudes väitsid Iisraeli ametnikud, et kokkulepe võimaldaks Iraanil sõjast väljuda “võitjana”, taastades samal ajal oma piirkondliku mõju ja majandusliku positsiooni. Kõrge Iisraeli julgeolekuallikas ütles väljaandele, et Hormuzi väina taasavamine läbirääkimiste teel saavutatud lahenduse osana annaks Iraanile võimu, “mille olulisust ei saa üle hinnata”, kuna see võimaldaks Teheranil avaldada mõju ülemaailmsele kaubandusele ja piirkondlikele energiavoogudele.
Teised Iisraeli ametnikud kurtsid, et peaminister Benjamin Netanyahu tõrjuti Trumpi poolt läbirääkimiste edenedes üha enam kõrvale.
„Me läksime Trumpiga [Iraani ründama] ja saime temalt peaaegu kõik, mida tahtsime. Aga Trump on see, kes otsuseid langetab,“ ütles kahe valitsuse suhetega tuttav Iisraeli allikas Al-Monitorile.
Iisraeli kampaaniat sõja jätkamiseks toetab Washingtonis laiem Iisraeli-meelne eskalatsiooniblokk. Sinna kuuluvad senaator Ted Cruz, senaator Roger Wicker, Iisraeli-meelne mõttekoda Demokraatiate Kaitse Fond ja konservatiivne kommentaator Mark Levin. Nad kõik on läbirääkimisi avalikult rünnanud.
Senati relvajõudude komitee esimees Wicker kirjeldas sotsiaalmeedia postituses “väidetavalt kavandatud 60-päevast relvarahu” kui “katastroofi” ja hoiatas, et “kõik, mis operatsiooniga Epic Fury saavutati, tühistatakse”.
Cruz, üks Senati agressiivsemaid Iraani-vastaseid pooldajaid, teatas, et ta on tekkiva kokkuleppe kohta levivate teadete pärast “sügavalt mures”.
„Kui kõige selle tulemuseks on Iraani režiim – mida ikka veel juhivad islamistid, kes skandeerivad „Surm Ameerikale” –, mis nüüd saab miljardeid dollareid, saab uraani rikastada ja tuumarelvi arendada ning omab efektiivset kontrolli Hormuzi väina üle, siis oleks selline tulemus katastroofiline viga,“ ütles Cruz.
Vastuseis läbirääkimistele levib isegi Demokraatliku Partei establišmenti sees. CNN-ile antud intervjuus ründas Florida kongresmen ja Demokraatliku Rahvuskomitee endine esimees Debbie Wasserman Schultz läbirääkimisi Iraani külmutatud varade võimaliku vabastamise üle, väites, et kokkulepe võimaldaks Iraanil taastada oma piirkondlik mõjuvõim.
Vaatamata Washingtoni ja Tel Avivi avalikule retoorikale ei ole sõda toonud kaasa otsustavat kokkuvarisemist, mida Iisraeli ja Ameerika esindajad lubasid. Iraanil on endiselt märkimisväärne raketivõimekus ja ta kontrollib endiselt Hormuzi väina. Bensiini hinnad USA-s tõusevad kiiresti.
Iraan on ellu jäänud – ja Iisrael palub USA-l seda kõike uuesti teha.
*
Aída Chávez on USA uuriv ajakirjanik ja ajakirja Capital & Empire asutaja, kes on varem kajastanud kongressi, välis- ja sõjapoliitikat väljaannetes The Nation ja The Intercept ning on tuntud oma sekkumisvastase seisukoha poolest.
