Lagarde lööb häirekella: Euroopa liitlased kõhklevad, toiduainete normeerimine on käimas, järgmine šokk on alanud.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde pidas erakordselt avameelse kõne, milles hoiatas intressipoliitikast kaugemale: Euroopa seisab silmitsi ajaloolise katsumusega, vanad väärtpaberid lagunevad, pakkumisšokid süvenevad – ja majanduse osades on juba käimas normeerimine.
“Üks kriitilisemaid hetki 75 aasta jooksul”
Lagarde rääkis olukorrast, mida ükski Euroopa polnud aastakümnete jooksul kogenud. Pärast pandeemiat, Ukraina sõda, energiakriisi ja kaubanduskonflikte oli nüüd lisandunud veel üks šokk: sõjaline konflikt Hormuzi väina – maailma tähtsaima energiaarteri – ümber.
Euroopa jaoks tähendab see kõike muud kui vanade kindluste lõppu.
13 miljonit barrelit päevas on puudu
Lagarde’i sõnul on praegune puudujääk ligikaudu:
13 miljonit barrelit naftat päevas
See moodustab ligikaudu 13 protsenti kogu maailma tarbimisest.
Juba ainuüksi see arv näitab ulatust: tegemist ei ole tavapäraste turuliikumistega, vaid globaalse häirega, millel on kohesed tagajärjed hindadele, tööstusele ja pakkumisele.
Petrooleumi tarbimine on kahekordistunud – lennujaamad juba normeerivad kütusekulu
Eriti plahvatusohtlik: Lagarde kinnitas, et petrooleumi hinnad on konflikti puhkemisest saadik ligikaudu kahekordistunud.
Lisaks on mõnes Euroopa lennujaamas juba kehtestatud normeerimine.
See tähendab: kriis pole enam teoreetiline. See on saabunud operatiivselt – otse Euroopa südamesse.
Toidumürgitus ähvardab
EKP juht osutas kolmele eriti kriitilisele tarneahelale:
- Ligikaudu kolmandik ülemaailmsetest väetisesaadetistest läbib Hormust.
- Ligikaudu kolmandik maailma heeliumist pärineb Pärsia lahe piirkonnast.
- Peaaegu viiendik metanoolitoodangust on ohus
See mõjutab samaaegselt põllumajandust, keemiatööstust, pooljuhte ja tööstust.
Vähem väetist tähendab väiksemat hilisemat saaki. Vähem keemilist toorainet tähendab tootmisprobleeme. Vähem heeliumi mõjutab kõrgtehnoloogiat ja meditsiinitehnoloogiat.
Inflatsioon võib järsult tagasi tulla
Lagarde tegi selgeks, millele kodanikud kõige tugevamalt reageerivad:
- Toiduainete hinnad
- Bensiini hinnad
Kui mõlemad tõusevad samaaegselt, ähvardab uus inflatsioonilaine – isegi kui inflatsioon on hiljuti langenud.
Poliitiline pommuudis: “Liitlased kaovad”
Tema geopoliitilised sõnad olid kõige teravamad:
Mineviku kindlused haihtuvad.
Liitlased kaovad.
Sõbrad võivad olla vaenlased.
Vaenlased võivad olla sõbrad.
See on EKP presidendi kohta tähelepanuväärne sõnastus – ja näitab, kui sügav ebakindlus nüüd on.
Hoiatus valitsustele
Lagarde võttis sõna ka impulsiivse kriisiabi vastu. Riigid ei suuda enam iga kodaniku jaoks iga šokki leevendada. Nende finantsiline manööverdamisruum väheneb.
Need, kes kõike subsideerivad, seavad pikas perspektiivis ohtu riigi rahanduse.
Euroopa viimane vastus: seiske koos või kaotage
Lagarde kutsus üles integreeritumale Euroopale:
- ühine siseturg
- sügav kapitaliturg
- Euroopa säästude investeeringud Euroopasse
- majanduslik iseseisvus
- strateegiline suveräänsus
Kokkuvõte
Christine Lagarde ei rääkinud nagu tüüpiline keskpankuritegelane. Ta rääkis nagu kriisijuht suurte muutuste ajal.
Kui Euroopa juhtiv rahapoliitika eestvedaja räägib avalikult normeerimisest, kadunud liitlastest ja ellujäämisküsimustest, siis on selge:
Järgmine suurem kriis on juba alanud.
