Avaleht Arvamus Sotside valimiskampaania legaliseerib riigireetmise

Sotside valimiskampaania legaliseerib riigireetmise

Juhtusin huvilisena osalema  28. jaanuril 2022  Läänemaa sotside valimiskampaania üritusel,  kus Läänemaa sotsiaaldemokraat  Neeme Suur ja Saaremaa sotsiaaldemokraat Keskkonnaminister  Madis Kallas enda valimsikampaaniat läbi viisid.  Peamise küsimusena  tõstatus julgeolekuriskide maandamise küsimused  ja keskkonnaprobleemide lahendamise küsimused, mis keskkonnaministrile ja tema nõunikule eriti südamelähedased olid. Sotside kandidaat  Maris Jõgeva Vormsi vallavanemaks kurtis aga selle üle, et rohe- ja biomajanduse arendamiseks puuduvad andmed. Seega vastavaid potentisaaliuuringuid pole läbi viidud ja informatsioon valdade arengukavade kokkukirjutamiseks on ebapiisav. Eelnevat kinnitasid ka sotsiaaldemokraatide ridades Hiiumaalt kandideeriv Reili Rand ja  keskkonnaminister Madis Kallas.

 

Aga vaatame asja praktikas ehk kuidas asjad ajateljel toimunud on. 05. aprill 2022  toimus vastavasisuline istung Riigikogu keskkonnakomisjonis, mille päevakorras oli – Euroopa roheleppega seotud projektide ettevalmistuskulude katmise arutelu. Seal osalesid:   Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsi esindajad Einar Eiland ja Kristjan Raman, Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu, Eesti Bioringluse Liidu juhatuse liige Markko Mäll, Turu-uuringute AS tegevjuht Tõnis Stamberg, Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator Liina Steinberg, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika osakonna peaekspert Heidi Paju, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõunik Tuuli Levandi, Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna juhataja Maarja Adojaan, Keskkonnaministeeriumi teadusnõunik Katarina Viik.

Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas oli seisukohal:  “Kui seotud ministeerium näeb kriitilist vajadust probleemi lahendamiseks, siis minister, kellel on asi südameasjaks, toob teema lauale riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimisteks.“  Seega peaks vastava initsiatiivi võtma teemakohane ministeerium.

Koosoleku juhataja Andres Metsoja ütles: “Rohepööre muudab majandus- ja õigusruumi ning inimkäitumist, küsimus on, kuidas seda muutust peaks juhtima ?“

Einar Eiland lausus: “ Uuringu formaat on valmis kirjutatud ja pilootuuring läbi viidud. Mõistlik oleks kasutada olemasolevaid materjale ja sama formaati, et tagada tulemuste võrreldavus ning uuringule tuleks lisada infotehnoloogilised ja logistilised täiendused. “

 Allan Niidu Tallinna Tehnikaülikoolist tõi näite Saksamaalt: “Riik toetab teadlasi 200 000 euro väärtuses grantidega, mille eesmärgiks on toetada konsortsiumi kokkupanemist, läbirääkimiste teostamist ja projektide ettevalmistamist. Pikemas perspektiivis jäävad kaotajaks riigid, kes ei toeta teadlasi.“

Riigikogulane Peeter Ernits oli mures: “Et miks pole roheprojektide ettevalmistuskulude toetust ette nähtud ministeeriumite arengukavades ja millistel ministritel võiks antud teema südameasjaks olla“

Andres Metsoja  väljendas, et: Vajalik oleks saada potentsiaalsetest muudatustest tervikpilt üle Eesti ja selgus tuleks luua juhtpartneri osas. Tagada tuleks võrdsus ja tasakaalukus kõikide maakondade vahel, et ei tekiks mahajääjaid. Riigikogul peaks tekkima arusaam, et lisaks EL-i pakettidele antavatele hinnangutele, peaks toimuma ka sisuline arutelu, kas mõni väljakutse on Euroopa Komisjoni kontekstis üldse sobilik. Tekkida ei tohiks olukorda, kus Elukeskkonna Rahvastikuarengu Selts peaks tundma, et neid lükatakse kõrvale ja jooksutatakse ministeeriumite vahel. Antud probleemi pole võimalik lahendada katuserahadega ja vajalik oleks süsteemsem lahendus, milles riigieelarve rahalistel vahenditel on oma roll.“

Eelneva alusel sai koostatud pöördumine Riigikogu riigieelarve erikomisjonile, mida juhtis  Urmas Reinsalu.  Riigieelave erikomisjon väljendab enda seisukohti 06.2022 nr 2-7/22-195/2   toimunud istungil ja teeb Keskkonnaministeeriumile ettepaneku: “Leida Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsile Euroopa roheleppe projektide taotluste esitamiseks vajalik raha oma valitsemisala eelarvest. Komisjon toetab „Eesti 2035“ aluspõhimõtet, et iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha – selleks tuleb anda neile võimalus. “ Tähelepanuväärne on ka see, et edasine Riigikogu Riigieelarve Erikomisjoni Juht Tõnis Mölder on olnud sama meelt  ja toetas igati Reinsalu otsust.

Riigikogu riigeeelave erikomisjoni otsusega  nõustus ka Riigikogu riigikaitsekomisjon, kes  arutas teemat  21. novembri istungil 2022. “Keskkonnaministeeriumile on riigieelarve kontrolli erikomisjon oma kirja saatnud ja rahastamise üle otsustamine on Keskkonnaministeeriumi pädevuses.“ Seega toetab Riigikogu riigaikaitsekomisjon Riigikogu riigieelarve erikomisjoni otsust vastavate rahaliste vahendite eraldamise kohta uuringute ettevalmistuskulude katmiseks.

Keskkonnaministri Maris Kallase vastusest olukorra lahendamisel 28.12.2022 nr 4-11/22/577  aga loeme, et: “Keskkonnaministeeriumi eelarves ei ole ette nähtud eraldi vahendeid projektide ettevalmistamise ja elluviimise toetamiseks, välja arvatud juhtudel, kui need on täiendavalt ja sihtotstarbeliselt ette nähtud riigikogu poolt vastuvõetavas riigieelarves. “

Huvitav on ka see, et kui riigieelarve erikomisjon tegi vastava pöördumise Keskkonnaministrile juba jaanipäeva paiku, aga Keskkonnaminister  vastab riigikogu  kirjadele alles peale jõule rikkudes seega ametikirjadele vastamise head tav.  Seega oli keskkonnaministril Madis Kallasel pool aastat aega, et teemakäsitlust rohe- ja biomajandus uuringute sissekirjutamiseks riigieelarvesse teostada.  Kuid vaatamata isegi Riigikogu riigieelarve erikomisjoni ettekirjutusele millega mõustusid ka Riigikogu keskonnakomisjon ja riigikaitsekomisjon, jäätakse tööd teostamata seades seega ohtu ju inimeste elud ja tervise ning eelneva teostuseks vajaliku  looduskeskkonna säilimise.

Mida selline Keskkonnaminister Madis Kallase poolne   seadusandlik tegematajätmine toob kaasa tavakodanike ja maakondade tasandil või õigem oleks küsida, et mis tavakodanike ja maakonna vaatevinklist üldse toimus?  Seoses NATO julgeoleku laiast käsitusest tingitult on riigil kohustuseks tagada kodanike energiaga omavarustamisvõime  ja toiduga omavarustamisvõime. See on aga omakorda rohe- ja biomajandusliku ressursi  rakendusvõime küsimus.  Rakendada saab aga neid ressursse, millest ülevaade olemas on. Maakondlike ja valdade arengukavasid saab aga kokku kirjutada tuginedes nendele ressursi planeeringutele,  millest reaalne ülevaade olemas on.  Ministrile tehti  Riigikogu määrustega ülesandeks need vahendid planeerida ja luua.  Keskkonnaminister Madis Kallas jätab selle aga tegemata.  Seades seega julgeoleku seisukohalt vaadates ohtu inimeste elu ja tervise.  Kummaline on veel see, et ministrit on selles teemas nõustanud kaitseliitlane ja reservohvitser Neeme Suur, kes pole suutnud samuti ministrile selgeks teha, et  NATO julgeoleku laia käsitluse võtmeküsimuseks on kütustega ja toiduga omavarustamise küsimuste lahendamine kriisisituatsioonis, mida omakorda saab tagada läbi boiressursi haldamisvõime tagamise ja sellega tuleb tegeleda ennem kriiside teket  ehk rahuajal.

Aga vaeme küsimust põhiseaduslikust aspektist. Kõrgema võimu kandja ehk rahvas on valinud endale esindajate kogu ehk parelemendi, kes teeb ministrile määruse julgeolekuolukorra lahendamiseks vajalike vahendite leidmiseks. Minister aga saadab enda otsusega parlemendi sisuliselt pikalt või kuidas seda olukorda nimetada …???

Või teine põhiseaduslik aspekt:  iga minister, ministri nõunik ja parlamendi saadik  on andnud vande põhiseadusliku korra kehtimise tagamiseks. See tähendab, et antakse vanne elukeskkonna säilimise tagamiseks ja eesti rahva säilimiseks selles elukeskonnas. Elukeskkonna , keele ja kultuuri säilimist saab aga teostada üksnes juhul kui ülevaade ressurssidest olemas on.   Rahvusvahelise õiguse alusel on aga põhiseaduslikus korras kehtestatud õiguste eiramine või nende õiguste mitte tagamine võrdsustatud riigireetmisega.  Seega kui ministri tegevus või tegevusetus seab ohtu inimeste elu ja tervise või elukeskkonna säilimise, kus see riik või rahvas võiks ja saaks  elada, on ilmselt tegemist riigireetmisega. Seda enam kui vastav minister on andnud vande tagada põhiseaduslikku korda. Sellisel juhul on tegemist veel põhiseadusega kehtestatud ametivande rikkumisega ja seda toetava  korruptsiooniga, sest ametivanne anatakse põhiseaduslikku korra tagamiseks. Antud juhul sisuliselt seda aga ei täideta.  Kui see tegevus või tegevusetus seab ohtu süsteemselt inimeste elu ja tervise ( ja julgeolekuriskidest ülevaate puudumine seda ka on) siis tegemist on ka inimõiguste sügavama rikkumisega ministri poolt.
Autor:
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Analüütika Keskus
Artikli autorid ei kuulu ühtegi erakonda vaid seisavad eesti põhiseadusliku korra toimimise eest.
https://eestieest.com/wp-content/uploads/2023/02/24-Riigikogu-riigikaitsekomisjoni-vastus-.pdf
https://eestieest.com/wp-content/uploads/2023/02/19-Riigikogu-keskonnakomisjoni-istungi-protokoll-KEKK-protokoll-05.04.2022.pdf
https://eestieest.com/wp-content/uploads/2023/02/22-1-Riigikogu-Riigieelarve-kontrolli-erikomisjoni-vastus-REKK_15062022.pdf
https://eestieest.com/wp-content/uploads/2023/02/22-2-Keskonnaministri-vastus-riigikogu-riigieelerve-erikomisjoni-kirjale.pdf

 

Exit mobile version