Autoriks John Tamny Brownstone’i instituudi kaudu,
“Sõjaväljal on kaalul see, mis iga inimese jaoks on kõige olulisem – oma naha päästmine.”
– Lev Tolstoi, Sõda ja rahu, lk.889
Tsitaat Tolstoi teosest “Sõda ja rahu” on kasulik viis käsitleda Washington Posti toimetuskolleegiumi enesekindlat väidet, mille kohaselt oli USA väidetava läbikukkumise põhjuseks 2020.aastal koroonaviirusega võitlemisel “kollektiivne riiklik ebakompetentsus valitsuses”.
Hiljuti avaldatud raportit (“Covidi sõja õppetunnid”) tsiteerides Post väidab, et “USA alustas “suurema võimekusega kui ükski teine riik maailmas”, kuid “lõpuks hukkus 1 miljon”.
Kui ta ikka veel oleks, võib oletada, et Tolstoi mõnitaks Posti toimetajate edevus.
See on nii, sest “iga mehe jaoks on kõige olulisem” “oma naha päästmine”.
See, et seda tuleb isegi öelda, räägib sellest, kui vale oli Posti toimetuse lähenemine viirusele ja on seda siiani.
See tähendab, et oleme surnud, kuna valitsus ei tegutsenud korralikult, justkui oleksid vabad inimesed, kes soovivad elada, ebavõrdsed viirusega, millega valitsuse õiget tüüpi tegevus on enam kui võrdne.
Ok, aga mida kavatses valitsus ette võtta? Veelgi parem, kui viirus oleks tabanud 2009.aastal, kui Barack Obama oli veel Valges Majas. Mida ta oleks teinud? Kas ta oleks andnud gripist kiiremini levivale viirusele korralduse võtta aeg maha?
Lihtne tõde, millest Post mööda vaatab, on see, et inimestena oleme valmis end hoidma. Elu ja surma eeldamise küsimuses on valitsus liialdatud. Ükskõik millise lahenduse Obama oleks välja pakkunud või millega Donald Trump tuli välja või (püüdke mitte naerda), mida Joe Biden, Nancy Pelosi ja Chuck Schumer oleksid teinud, kui viirus oleks end 2021.aastal paljastanud, oleks olnud tohutult ebavõrdne vabade inimeste loodud lahendustele.
Sisimas Posti toimetajad peavad teadma, et ülaltoodu on tõsi. Tõepoolest, asi ei ole selles, et Nõukogude Liidul puudusid eksperdid või Kuubal puuduvad eksperdid praegu. Probleem oli ja on selles, et väga väheste väga tarkade inimeste tähelepanuväärsed teadmised ei vasta kunagi kodanike kollektiivsetele teadmistele. Sellepärast kukkus kommunism nii muljetavaldavalt läbi Nõukogude Liidus ja sellepärast kukub see läbi ka Kuubal. Tõlgitud neile, kes seda vajavad, inimesed on turg ja turud töötavad.
Nagu ma oma 2021.aasta raamatus “Kui poliitikud paanikasse sattusid”, selgitan, oli probleemiks eksperdid ja poliitikud, kes asendasid oma piiratud teadmised inimeste omadega. See oli kriis. Posti ja nende tsiteeritud aruande kohaselt mitte.
Väidetavalt “ei suutnud USA juhid oma riigi tohutuid varasid piisavalt tõhusalt rakendada”, nii et “suri miljon”. Vale. Ikka uuesti ja uuesti. Et mõista, miks, kujutage ette, kui 2020.aasta märtsis oleks surnud 10 miljonit ameeriklast. Kas Posti toimetus võiks mõelda, mida valitsus oleks võinud teha, mis oleks kuidagi parandanud palavikulist individuaalset soovi ellu jääda pikkade raskuste korral? Lihtne tõde, mille Post varjutab, on see, et mida ohtlikum on viirus (ja Post näib, et see, millega enamik ei teadnud, et nad on nakatunud, on metsikult ähvardav), seda üleliigsem on valitsuse tegevus.
Tõesti, kes peaks seda lugedes olema sunnitud vältima käitumist, mis võib lõppeda haiguse või isegi surmaga? Ja kui vastus sellele küsimusele on, et mõnda inimest on vaja sundida, teete piiramatu vabaduse parima võimaluse. Mõtle selle üle. Need, kes eksperdiarvamuse ümber lükkavad, on viiruse levimisel kõige olulisem kontrollrühm. Vastupidiselt tegutsedes õpime nende vabalt tehtud tegudest, kas viirus on nii surmav kui arvati või mitte, kuidas see levib, kuidas võib-olla levikut vältida ja kõikvõimalikku muud olulist infokildu, mida üks- kõigile sobivad riiklikud lahendused.
Ei saa piisavalt rõhutada, et vabad inimesed toodavad olulist teavet. Selle asemel, et lubada neil seda 2020.aastal ohtralt toota, tuli demokraatide ja vabariiklaste vastus lukustada inimesed nende kodudesse, pimestades seega rahvast, kellel on „rohkem võimalusi kui ühelgi teisel riigil” leviva viiruse levikuga võitlemise parimate lähenemisviiside ees. Palun pidage seda kõike meeles, pidades silmas raporti väidet, et “kõige olulisem ja põhimõttelisem väärarvamus” viiruse kohta oli viiruse levik. Sa arvad? Muidugi eiratakse lihaselises väites taas, et kui viiruse leviku teadmine on ülimalt oluline, on ainus usaldusväärne vastus vabadus.
Trumpi administratsiooni osas toetab Post raporti järeldust, et “administratsioon loobus oma sõjaaegsetest kohustustest juhtida” ainult selleks, et jätta koroonaviiruse võitlus “osariikide ja paikkondade hooleks”, kui ainult. Reaalsusesse tagasi tulles kirjutas president Trump alla seadusele 2,9 triljoni dollari suuruse arve, millega subsideeriti tööseisakuid kogu riigis, lukustades seega inimesed oma kodudesse palju kauemaks, kui see muidu juhtunuks ja majanduse toodangu arvelt.
Mõelge viimastele ilmselge väite valguses, et kõik edusammud meditsiinis on alati sündinud arstide ja teadlaste sobitamisest rikkuse loomise rikkalike viljadega. Aastal 2020 valisid paanikas poliitikud viiruse leevendamise strateegiaks sõna otseses mõttes majanduse kokkutõmbumise, selle asemel, et julgustada rikkuse loomist, mis on pikka aega olnud surmade ja haiguste suurim vaenlane. Ajaloolased imestavad USA poliitilise klassi kohutavat rumalust, kuid mitte Posti toimetajad ega raporti autorid, mida toimetajad peavad märkimisväärselt läbinägelikuks.
Selle asemel, et tunnistada ilmselget valitsuse ja ekspertide kriisina, kurtsid Posti toimetajad ja eksperdid, kelle ees nad põlvitasid, rahvuslikku loobumist “sõjaaegsetest kohustustest”. Tekib tunne, et Tolstoi naeraks jälle. Tema sõnul mõjutab lahingu kulgu lõpmatu hulk vabalt tegutsevaid jõude (pole suuremat tegutsemisvabadust kui lahinguväljal, kus kaalul on elu ja surm) ja seda ettemaksu kulgu ei saa kunagi teada; samuti ei vasta see kunagi ühegi konkreetse jõu suunale.
Lühidalt, elu ja surma küsimustes on kontroll armetu, kriisi tekitav liialdus.
