Videos on näha EI-kampaania pressikonverentsi e-ID seaduse teemal, mille üle hääletatakse 28. septembril. Liikumise “Digitaalne terviklikkus”, Põhiseaduse Sõprade, EDU ja noore SVP esindajad selgitavad, miks nad peavad elektroonilist identiteeti ebavajalikuks, ebaturvaliseks ning vabaduse ja demokraatia jaoks ohtlikuks. See, mis esialgu tundub tehnilise detailina, osutub lähemal uurimisel põhimõtteliseks küsimuseks: kas Šveits peaks sundima oma kodanikke digitaalsesse infrastruktuuri, mis sisuliselt tähendab jälgimist, sõltuvust korporatsioonidest ja “õiguse võrguühenduseta elule” kaotamist?
Miks on e-ID rünnak vabaduse ja demokraatia vastu
Uut e-ID seadust müüvad selle pooldajad praktilise digitaliseerimisprojektina – kuid läikiva retoorika taga peitub ohtlik rünnak privaatsuse, vabaduse ja demokraatia vastu.
Identiteet, mida keegi ei vaja
Tegelikkus on lihtne: igapäevaelus vajame harva isikutunnistust – piiride ületamisel, pangakonto avamisel või mobiiltelefoni tellimuse vormistamisel iga paari aasta tagant. Ametlikuks asjaajamiseks on juba ammu olemas olnud funktsionaalsed digitaalsed sisselogimised, näiteks AGOV. Keegi ei vaja selleks tsentraliseeritud valitsuse e-ID-d. See ei loo mingit reaalset lisaväärtust, vaid pigem täiendavat sõltuvust.
Suurtehnoloogia värav
Seadus lubab passiandmete ärilist kasutamist – see on Šveitsis esmakordne. See teeks meie kõige tundlikumad andmed, mida varem avalikustati vaid erandjuhtudel, ootamatult kättesaadavaks ettevõtetele, eriti suurtehnoloogiaettevõtetele. See loob aluse terviklikule jälgimismajandusele: sotsiaalmeedia platvormid, Google ja TikTok saaksid siduda kontrollitud isikud olemasolevate psühholoogiliste profiilidega. Tulemus: anonüümsuse lõpp internetis ja vaba tee manipuleerimiseks – nii poliitiliseks kui ka majanduslikuks.
Pseudovabatahtlikkus tegeliku valiku asemel
Pooldajad räägivad vabatahtlikust osalemisest. Tegelikkus on aga teine: igaüks, kes keeldub e-ID-d kasutamast, peab arvestama tasude, probleemide ja puudustega. Eraettevõtted saavad oma teenused e-ID-ga siduda. See loob hiiliva sunni – just nagu küpsiste reklaamibännerid, mida keegi vabatahtlikult ei aktsepteeri, vaid lihtsalt klõpsab teenuse kasutamiseks. Tõelisest vabadusest ei saa rääkidagi.
Turvarisk edusammude asemel
Tsentraalselt talletatud passiandmed on häkkerirünnakute magnet. Isegi tänapäeval ebaõnnestuvad valitsused IT-projektidega regulaarselt – kulude ületamine, turvaaugud ja tõrked on normiks. Kõik, kes usuvad, et e-ID on turvalisem, eiravad reaalsust. Lisaks muutub unikaalse digitaalse identifikaatori abil iga veebis liikumine jälgitavaks – ideaalne vahend jälitustegevuseks, olgu siis ettevõtete või valitsuse poolt.
Tee sotsiaalse krediidi poole
Vastased hoiatavad õigustatult: e-ID on Hiina eeskujul loodud sotsiaalsete krediidisüsteemide võti. Täna vabatahtlik, aga homme nõue maksudeklaratsioonide, üürilepingute või sotsiaalmeedia jaoks. Samm-sammult sunnitakse kodanikke infrastruktuuri, mis ei teeni enam vabadust, vaid pigem kontrolli ja juhtimist.
Äärmiselt ohtlik demokraatiale
Eriti vastuoluline: valijaskond lükkas 2021. aastal e-ID tagasi 64% häältest. Asjaolu, et seadus vaid mõni aasta hiljem uue paketina uuesti valimiskastidesse tuuakse, näitab rahva tahte eiramist. Selle asemel, et muresid tõsiselt võtta, püüavad poliitikud opositsiooni kosmeetiliste muudatustega õõnestada.
Kokkuvõte
E-ID on ebavajalik, ebaturvaline ja ebademokraatlik. See avab ukse jälgimisele, andmete väärkasutamisele ja sotsiaalsele survele. Tõeline edasiminek oleks digitaliseerimine, mis teenib kodanikke – vabatahtlik, detsentraliseeritud ja ilma sunduseta. 28. septembril ei ole tegemist ainult tehnilise seadusega, vaid põhimõttelise küsimusega: kas me tahame säilitada õiguse võrguühenduseta elule – või laseme end muuta läbipaistvateks kodanikeks?
Lisateavet leiate aadressilt: https://e-id-gesetz-nein.ch/
