Möödunud aastal viis ELSK läbi kolm suuremat üritust ja hulgaliselt väiksemaid. Samuti osalesime mitmetel teiste rahvuslike ühenduste koraldatud sündmustel.
Aasta algas Vabadussõja lõpu tähistamisega paljudes kohtades nii Lõuna, Põhja, kui Lääne malevate haldusalas. Esimeseks suuremaks üleklubiliseks sündmusesks sai aga 2. veebruaril Narvas ja Narva –Jõesuus kangelaste mälestamine ja küünalde panek 78 aasta möödumise meenutamiseks Eesti kaitselahingute algusest. Lumine, aga ülev hetk tõrvikute valgel uue aasta algusesse. 13. veebruaril kogunesid klubi liikmed tähistama Raudristi Rüütliristi kavaleri Harald Riipalu 110. sünniaastapäeva tema kodutalus Kääpa jõe ääres. Järgmine suurem üritus oli juba 19. veebruaril Jalgsema külamajas, kus avati sealse seltsi algatusel admiral Johan Pitka vahakuju tema 150. sünniaastapäevaks. Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistati juba traditsioonilise küünalde panekuga Tallinna Metsakalmistul II Vabadusõja kangelaste sektsioonis ning ka mujal I ja II Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades.
Märtsi tähtsündmusteks olid kindlasti Rüütliristi kavaleri Paul Maitla 109. sünniaastapäeva tähistamine Tartu Peetri kirikus ning üle-eestiline 1949. aasta küüditamise mälestuspäevadel osalemine.
Aprill oli pisut rahulikum ja päädis traditsioonilise koristustalgutega kuu viimasel laupäeval Metsakalmistu Vabadusvõitlejate sektsioonis.
Mai kuus külastasime Lätit ja osalesime 8. mai mälestusüritusel Lestene Vennaskalmistul. Mälestusürituse lõpus anti Klubi poolt Daugavas Vanagi esimehele, Läti Leegionärile Edgars Skreijale kingitused Eesti Leegioni Sõprade Klubi poolt, kus oli ka läti keelde tõlgitud raamat “Traatide vahel”, mille originaal anti välja 1945. aasta novembris ühes eksemplaris Zedelghemis, eesti sõjavangide surmalaagris Belgias.
2022. aasta üheks tähtsündmuseks võib aga nimetada traditsioonilisi talgusid ja üldkoosoelkut 11. juunil Harald Nugiseks’i poja juures Vanaõuel, Järvamaal. Selle päeva tegi eriliseks tseremoonia, kus ELSK-ile anti üle kolonelleitnant Einar Laigna poolt tema enda sepistatud mõõk. See mõõk sümboliseerib alatist võitluse tahet meie kodumaa eest ja on klubi ühtsuse tunnusmärgiks igal üritusel, mida klubi korraldab. Klubi lipp ja mõõk moodustavad ühe ühise tandemi, mis näitab mille järgi joondutakse ja mis juhtub, kui klubi au solvatakse.
Juunis tähistati veel ka loomulikult klubikaaslaste poolt kõikjal Eestis Vabadussõja Võidupäeva küünalde asetamisega mälestussammastele ja teistesse olulistesse paikadesse. Suurim üritus Vabadussõja tähistamiseks toimus aga Tallinnas Kaitseväe kalmistul, kuhu tuldi austust avaldama langenud kangelastele. Üritus algas rongkäiguga, järgnesid kõned ja küünalde ning pärgade/lillede asetamised. Panustame ja loodame, et sellest üritusest kujuneb traditsioon.
Juba järgmisel päeval, 24. juunil, tähistati Metsakalmistul Raudristi Rüütliristi kavaleri Alfons Rebase 114. Sünniaastapäeva, kus pidas kõne kolonelleitnant Einar Laigna.
13. juulil sängitasime klubiliikme Raivo Sengbusch’i põrmu emakesse maamulda. Raivo viimseks puhkepaigaks sai Kõrgessaare kalmistu Türi ligidal.
Augustikuu saabudes hakkasid ettevalmistused Eesti Leegioni moodustamise 80. aastapäeva tähistamiseks 27. augustil Sinimägedes, Grenaderimäel. Eesti Leegion moodustati teadaolevalt 28. august 1942. Juubeliaasta tähistamine läks korda ja pälvis laialdast tähelepanu muuhulgas ka riiklikus televisioonis. Ürituse järgselt külastasime Narva ja Narva-Jõesuu kangelaskalmistuid ning Vabadusõja monumente, Toila kangelaskalmistut, Jõhvis asuvat Vabadussõja mälestussammast ning seal kõrval olevat kangelaste hauda, eesmärgiga austada ja meeles pidada neid, kes langesid Eesti vabaduse eest lahingutes Sinimägedes.
Narva Garnisoni kalmistut külastades leidsime paraku Vabadussõja mälestussamba sodituna “Z” ja “V” tähtedega. Vandalismiakt sai enne korrastamist fikseeritud fotodega ning edastatud Politsei- ja Piirivalve ameti Ida Prefektuurile. Üllatuslikult oli detsembri kuu algul süüdlane ka kohtukulli ees! Vandaaliks osutus 1946. aastal sündinud Olga, kellel on Vene kodakondsus ja Eestis kehtiv elamisluba. KarS § 149 lg 1 kohaselt sai kahjuks karistuseks ainult tingimisi! Õigusriigis oleks selline koheselt ka välja saadetud!
Nädal hiljem 2. septembril oli ELSK eestvedamisel juba traditsiooniline rongkäik ja mälestusüritus Lihulas, teisaldatud samba endises asupaigas ja klubi auliikme Tiit Madissoni haua juures. Tähtpäeva tegi eriliseks Tiit Madissoni mälestuskivi avamine Lihula vabadussamba kõrval, mille eestvedajaks oli SA Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks. Mälestuskivi õnnistas sisse katoliku preester Einar Laigna koos luteri diakoni Meelis Malk’iga. Peale avamistseremooniat toimus ELSK’i eestvedamisel tõrvikurongkäik läbi Lihula suunaga kalmistule, kus süüdati küünal Tiit Madissoni haual. Septembri lõpus toimus Porkuni lahingu aastapäeva raames ekskursioon Lääne-Virumaa külades ja metsades, mis on oma ajaloolt seotud nii I ja II Vabadussõjaga.
Detsembris leidis aset Jõuluistumine koos Läti Leegioni Sõprade Klubi kamraadidega. Oli meeliülendav ja rahulik koosviibimine koos mõttekaaslastega naaberriigist.
24. detsembril süttisid traditsiooniliselt küünlad Vabadusvõitlejate haudadel ja Vabadussammastel üle kogu meie kalli Eestimaa.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et oli tegus ja meeldejääv aasta.
______________________________________________________________________________
Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK) on rahvuslikult meelestatud vabatahtlike Vennaskond ja juriidiliste isikute juriidiline kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tahab aktiivselt kaasa lüüa Teises Vabadussõjas (1941-1945) võidelnud Eesti Leegionäride pärandi säilitamisel. Ehk siis ELSK ühendab üle Eesti inimesi, olenemata soost, kellele on püha Eesti Leegioni võitlus, Eesti ajalugu ja Iseseisev Eesti.
Rohkem infot meie kohta leiab aadressil elsk.ee ja youtube.com Allan Kivimaa kanalilt.
