Vestlus korruptsioonist, meediakontrollist ja läbipaistvuse kadumisest
Dr. Wolfgang Wodargi, internist, pulmonoloogi, endist rahvatervise osakonna juhatajat ja 15 aastat Bundestagi SPD liiget, on aastaid peetud üheks häälekamaks ülemaailmse pandeemiapoliitika kriitikuks. Põhjalikus intervjuus uurib ta “pandeemiliste äriideede” järjepidevust linnugripi ja seagripi puhangutest kuni praeguse koroonaviiruse kriisini.
Ta süüdistab WHO-d, farmaatsiatööstust, poliitikuid, meediat ja ametivõime, näiteks Robert Kochi Instituuti (RKI), süstemaatilises halvas juhtimises, huvide konfliktides ja kunstliku hirmu loomises. Intervjuu kõlab nagu arveteõiendamine kahe aastakümne pikkuse üha keerukama hirmu õhutamisega.
Wodargi karjäär ja varajased hoiatused
Wodarg kirjeldab oma teed järgmiselt: Pärast AIDSi-nõustamise, hügieeni ja rahvatervise ametnikuna töötamist astus ta SPD esindajana Bundestagi – ta valiti otse oma valimisringkonnast, olles sageli parteiliiniga vastuolus.
Ta oli pikka aega seotud WHO-ga ja täheldas seal korduvalt “valehäireid”. AIDSist Tšernobõlini, veiste spongioosse entsefalopaatiani (kus praktiliselt keegi ei haigestunud) ja SARS-1-ni, milles Christian Drostenil oli juba PCR-testidega keskne roll, läbib kõike üks ühine joon: hirmu tekitamine, testide ja ravimite pealesurumine, miljardite dollarite suuruste ettevõtete võimaldamine.
Ta toob näiteks linnugripi (Donald Rumsfeldiga seostatav Roche’i toode Tamiflu) ja 2009/2010. aasta seagripi. Seagripi pandeemia ajal telliti Saksamaal 50 miljonit vaktsiinidoosi, kuid manustati vaid 4 miljonit. Arstid jäid skeptiliseks, meedia kajastas olukorda kriitiliselt ja gripihooaeg oli äärmiselt leebe.
Wodarg ise rääkis telefonitsi Austraalia tervishoiuameti juhiga – „kõik nagu tavaliselt“. Ta kritiseerib WHO aruannetele tuginemist kohapealsete otseste päringute asemel.
Huvide konfliktid: farmaatsiatööstus, STIKO, RKI ja poliitika
Transparency International Saksamaa endise juhatuse liikmena võitles Wodarg tervishoiusektoris korruptsiooniga.
Ta kirjeldab RKI juures tegutsevat Vaktsineerimiskomiteed (STIKO) kui “propagandainstituuti”, millel puudub igasugune tegelik teaduslik väärtus. Selle liikmed alluvad juhistele ja RKI on föderaalvalitsuse järelevalve all. “Föderaalvalitsus saab RKI-le öelda, mida öelda.”
RKI protokollid näitasid põhjalikku sisemist tööd (jälgimine, patogeenide otsing), kuid äkki ilmus eikusagilt “koroona” – kuigi nad polnud seda varem kunagi otsinud, hoolimata selle väidetavast ajaloost Guangdongis.
Wodarg teatab tugevast lobitöö mõjust ministeeriumide, erakondade ja RKI tippjuhtkonna kaudu. Parlamendiliikmena vestles ta RKI töötajate nõukoguga “kulisside taga” – kus surve, tühistatud projektid ja mõttetud uued algatused olid tavalised.
Seagripp koroona katsetusena
Seagripi vaktsiinid (GlaxoSmithKline’i Pandemrix adjuvandiga, Novartis’e vaktsiin koera neerurakkudest bioreaktorites) olid problemaatilised.
Pandemrix viis narkolepsia (autoimmuunreaktsiooni) juhtudeni. Novartise vaktsiini ei testitud kunagi piisavalt vähiriskide suhtes. Wodarg lööb häirekella – ajaleht Bild avaldas sensatsioonilise pealkirja “See põhjustab vähki”.
Pärast tema parlamendifraktsioonile peetud kõnet, milles ta esitas oma kolleegidele karmi hoiatuse, tühistas föderaalvalitsus (sotsiaaldemokraat Ulla Schmidti juhtimisel) osa korraldustest. Keegi ei protesteerinud.
Ta algatas Euroopa Nõukogus uurimiskomisjoni. Sel ajal paljastasid ajakirjanikud endiselt WHO ekspertide huvide konflikte.
Tänapäeval on asjad teisiti: kriitilisi hääli nagu tema oma ignoreeriti süstemaatiliselt alates 2020. aasta märtsist (pärast esinemist ZDF-is). Arte ja teised ringhäälingud ei kutsunud teda enam. „Vaesele ajakirjanikule“ avaldati tohutut survet.
Meedia, faktikontrollijad ja konformism
Wodarg kirjeldab tohutut muutust: kuigi kriitiline reportaaž oli seagripi pandeemia ajal endiselt võimalik, toimus koroonaviiruse pandeemia ajal koordineeritud sulgemine.
Ta viitab ajakirjanike kohtumistele BBC-s 2019. aastal, kus nad väidetavalt sepitsesid vandenõu “valeinfo” vastu. Ta väidab, et faktikontrollijad laimasid teda isiklikult argumentide uurimise asemel.
Transparency Internationali rahastas osaliselt GlaxoSmithKline – avalik uurimine selle kohta vallandas jäise vaikuse ja tema jaoks tagajärjed. Koroonaviiruse pandeemia ajal ebaõnnestusid või kohanesid ka korrektsiooni- ja uurimisplatvormid.
Sõjaline ja globaalne ettevalmistus
Peamine süüdistus: koroonaviiruse meetmeid rakendati “sõjaväelist teed pidi”. Vaktsiinide logistika Saksamaa relvajõudude ja partnerite (NATO) poolt, patendid hangiti aastaid ette, hädaolukorras kasutamise load ja pandeemiaõppused alates 2015. aastast (ainuüksi 2019. aastal kuus Euroopa tasandil).
Wodarg näeb seda lavastatud tsirkusena: levialad New Yorgis, Madridis, Põhja-Itaalias, valed ravimeetodid (ventilatsioon), Drosteni PCR-testid, mida kasutatakse juhtumite genereerimiseks, gripi statistika kadumine. “Nad testisid pandeemia tekitamiseks.”
Küsimusele, kas kahju tekitamisel on tõhusam viirus või „kaitsesüst“, vastas ChatGPT sisuliselt, et viimane on targem variant (pärast selle ümbersõnastamist uudseks ideeks). Hiina lõpetas testimise ootamatult 2020. aasta märtsis – „hirmu ekspordi etendus“.
Vaktsiinide vigastused, nende hävitamine ja järelmõjud
Seagripi vaktsiinid põhjustasid tõsiseid kõrvalmõjusid. Sarnaselt COVIDiga: ametlikult vaktsiinikahjustusi ei tekkinud, kõik on „pärast COVIDi“. Wodarg muigab selle peale teadvalt.
Masstellimuste tõttu tekkis ülevarumine – ideaalis peaks hävitamine toimuma põletamise teel (keskkonnaprobleeme poleks). Varasemad partiid (Tamiflu) anti ilmselt minema.
Ta hoiatab “harva kasutatavate ravimite” trikkide eest: odavatele ravimitele antakse uued näidustused ja hinnad tõstetakse üles.
Lõppsõnum: Subsidiaarsus ja umbusaldus riigiüleste institutsioonide vastu
Wodarg lõpetab subsidiaarsuse põhimõtte propageerimisega: probleemide lahendamine kohalikul tasandil, kus inimesed tunnevad üksteist ja vastutajad on kättesaadavad.
WHO, EL ja teised kauged struktuurid on läbipaistmatud ja kergesti korrumpeeruvad. Tuleb jääda skeptiliseks, kasutada tervet mõistust, suhtuda meediasse kriitiliselt ja mitte lasta end tsensuurist (digitaalteenuste seadus, kustutamised TikTokis jne) hirmutada.
“Vabadus sünnib julgusest.”
Klassifikatsioon ja olulisus
Wodargi analüüs loob pildi aastakümnete jooksul lihvitud „äriideest“: hirmu tekitamine → suured valitsuse tellimused → ravimifirmade kasum → meedia ja võimude kontroll narratiivide üle.
RKI protokollid, hilisemad paljastused huvide konfliktide kohta ja käimasolev arutelu vaktsiinikahjustuste üle toetavad vähemalt osaliselt tema varajasi hoiatusi. Kriitikud süüdistavad teda vandenõuteooriates – ta peab end läbipaistvuse ja valgustatuse eestkõnelejaks.
Intervjuu rõhutab, miks on endiselt hädasti vaja koroonaperioodi tõelist ja sõltumatut ülevaadet – mis ulatub parlamendikomisjonidest kaugemale.
Wodarg on endiselt aktiivne: tema veebisaidil www.wodarg.com on loetletud loengute kuupäevad, kus ta jätkab “farmaatsiatööstuse nippide” käsitlemist.
Pandeemiapoliitika ümber käiv debatt ei ole lõppenud. See puudutab suveräänsuse, ajakirjandusvabaduse, teadusliku terviklikkuse ja kodanike kaitsmise põhimõttelisi küsimusi riikliku, farmaatsia- ja meedia domineerimise eest.
Dr Wodarg nõuab: vaadake tähelepanelikult, esitage küsimusi, suutke öelda ei.
