Järgnevas avalduses kirjeldab advokaat dr Reiner Fuellmich, kes on peaaegu 23 kuud süütult eeluurimisvangistuses viibinud, oma ebatavalise sammu põhjuseid – avaldada 160-leheküljeline kriminaalkaebus tema olukorra eest kriminaalselt vastutavate isikute vastu.1 Ta peab oluliseks, et tema süüdistatavad ei esitanud tema vastu ajutise lähenemiskeelu taotlust ettenähtud aja jooksul, kuna see oleks nõudnud neilt vandetunnistuse esitamist, milles kinnitatakse dr Fuellmichi kriminaalkaebuse valevastasust. Allpool on minu ärakiri tema märkustest. (hl)
Kallid sõbrad,
Umbes viis nädalat tagasi esitasin föderaalprokuratuurile ulatusliku kriminaalkaebuse raskete kuritegude eest. See kriminaalkaebus on suunatud minu vastu algatatud menetluses eesistuja, kahe riigiprokuröri, Rosdorfi vangla direktori, Rosdorfi vangla meditsiinidirektori ja riikliku kriminaalpolitsei ametniku vastu, kes korraldas minu röövimise Mehhikost ja selle varjamise kas väljasaatmisena või hiljem väljaandmisena.
Ja loomulikult on see suunatud ka kolme Berliini juristi vastu, kes on alates 2021. aasta augustist töötanud föderaalse põhiseaduskaitseameti informaatoritena ja kelle igas mõttes väljamõeldud kriminaalkaebus vallandas föderaalse põhiseaduskaitseameti ja siseministeeriumi teise katse mind minu koroonaviirusega seotud teabetöö tõttu ringlusest kõrvaldada.
Ma mitte ainult ei esitanud seda väga detailset ja väga pikka kriminaalkaebust – see on üle 160 lehekülje pikk – föderaalprokuratuurile ja föderaalkohtule, mis menetleb minu apellatsiooni, lisaks apellatsioonipõhjustele ja saatsin selle mitmetele teistele ametiasutustele, vaid avaldasin selle ka saksa ja inglise keeles. Sellest ajast alates on seda jagatud sadu tuhandeid kordi nii kodu- kui ka välismaal.
Muide, mul on õigus seda teha, sest olukord, mille ma kriminaalkaebuses esitasin ja mille kohta ma tõendeid esitasin, kujutab endast enesekaitse olukorda Saksamaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 32 tähenduses. See enesekaitse olukord annab mulle õiguse tõrjuda minu vastu suunatud praeguseid, vahetuid ja ebaseaduslikke rünnakuid – see on enesekaitse definitsioon –, mis algasid inimrööviga Mehhikos, jätkusid õigusemõistmise moonutamisega kohtu ja Göttingeni prokuratuuri poolt ning jätkuvad jätkuva vabaduse võtmisega, kasutades kõiki vajalikke vahendeid. See põhineb õiguslikul põhimõttel: “Õiglus ei pea ebaõiglusele järele andma.”
Selle kriminaalkaebuse avaldamine on kõigist saadaolevatest õigustatud erakorralistest meetmetest kaugelt vähim.
Poola inimõiguste organisatsioon on nüüdseks koostanud üksikasjaliku õigusliku analüüsi minu käimasoleva eeluurimisvangistuse kohta, eriti seoses niinimetatud “valge piinamisega”, millele kohus, prokurör ja vangla administratsioon mind üle kuue kuu jooksul allutasid ja vabadusekaotuse mõttes siiani allutatakse. Avaldame ka selle analüüsi ja see tõestab üksikasjalikult – teisisõnu, see on tõeliselt halastamatult hea; ma olen harva midagi paremat lugenud –, et antud juhul ja eriti kooskõlas Saksamaa põhiseaduse ning ELi ja ÜRO poolt tagatud inimõigustega kahtlustatakse raskeid inimõiguste rikkumisi, mille on toime pannud just needsamad inimesed, kellest ma nüüd teatanud olen.
Minu ja mu kaitsjate esitatud süüdistused on nii tõsised, et oli ootuspärane, et süüdistatavad – see tähendab eesistuja Schindler, prokurörid Recha ja John, Rosdorfi vangla kaks direktorit dr Jakob ja Luther, ringkonnakohtu ametnik Roggatz, Rosdorfi meditsiiniosakonna juhataja, kelle nime ma juba unustanud olen ja muidugi kolm Berliini juristi, kes on muteerunud Föderaalse Põhiseaduskaitseameti informaatoriteks – esitavad minu vastu kohe esialgse ettekirjutuse taotluse, et kvalifitseerida nende süüdistuste levitamine, nagu nad siis peaksid ütlema, laimuks, valesüüdistuseks jne ja takistada nende levikut. Seega oleksid nad pidanud kohe esialgse ettekirjutuse esitama – nad tegid seda alati. Kuid seda ei juhtunud, kuigi nad kõik õigusteadlastena teavad, et see oleks olnud ainus õige tegutsemisviis, kui kõik minu kriminaalkaebuses oleks tõepoolest vale olnud ja seda saaks laimuna paljastada. Kuid nagu nüüdseks üldteada, pole see päris nii. Nüüd on liiga hilja minu vastu selliseid ettekirjutusi taotleda, sest need oleksid pidanud kehtima kohe, see tähendab antud olukorras kahe, kolme või maksimaalselt nelja nädala jooksul. Igal juhul on esialgse ettekirjutuse menetluse jaoks vajalik kiireloomulisus nüüdseks kõrvaldatud.
Lisaks sellele oleksid nad pidanud sellises kiirmenetluses, kus asja kiireloomulisuse tõttu tunnistajaid ei kuulata, valetunnistuste abil usutavaks muutuma. Nad oleksid pidanud sellist valetunnistust kasutama selle kiireloomulisuse ja ka asjaolu tõendamiseks, et kõik, mida ma kriminaalkaebuses selgitasin, oli vale.
Ja et see oli vale või pidi olema vale, oleks ilmnenud hiljemalt põhimenetluses, mis tavaliselt järgneb sellistele kiirmenetlustele – kokkuvõtlikele menetlustele, pealiskaudsetele menetlustele, nagu neid ka nimetatakse. Sest siis kuulatakse tunnistajaid üle.
Ja see, oht saada ootamatult süüdistus valetunnistuse eest, näib olevat ühe või kahe jaoks neist mõnevõrra raskem olnud, kuna kõik, mida nad nüüd teevad, toimub väga tähelepaneliku rahvusvahelise avalikkuse valvsa pilgu all.
Seda, et kriminaalkaebuses tuvastatud kurjategijad on kõigest sellest teadlikud, näitab kiri, milles kõigist inimestest Justus Hoffmann, kes oli varem alati tegutsenud valeidentiteedi all, näiteks “Dominatrixi” all, taotles septembri alguses Rosdorfi vanglalt minu sõnavabaduse õiguse takistamist, kuna ta ei tahtnud minu vastu ajutist lähenemiskeeldu taotleda.
Muidugi oli selle kirja ajal – praegu, ma arvan, 3. septembri paiku – juba liiga hilja kiireloomulise taotluse esitamiseks. Ja muidugi oleks isegi tema, isegi kui ta oleks sellise taotluse õigeaegselt esitanud, suutnud usutavalt tõestada, et kõik, mida ma kriminaalkaebuses ütlesin, oli vale, ainult valevandetunnistuse abil. Ja see oleks paljastatud.
Mis jääb nüüd minu tuvastatud kurjategijatel teha? Nad võiksid esitada minu vastu kas täieliku tsiviilhagi või kriminaalmenetluse laimu, valesüüdistuse või millegi muu eest. Kuid mõlemal juhul, olgu see siis kriminaal- või tsiviilasi, viiks see täpselt selleni, mida eesistuja Schindler ja teda juhtivad koletised kogu oma seadusliku jõuga püüdsid ära hoida. Mõlemal juhul toimuks avalik kohtuprotsess, olenemata sellest, kas tegemist on kriminaal- või tsiviilasjaga. Ja sellisel avalikul kohtuprotsessil saaksin lõpuks ära kuulata just neid tunnistajaid, keda ma pole seni saanud ära kuulata, kuna kaitsja on kõik asjakohased tõenditaotlused juriidiliselt tagasi lükanud.
Veelgi hullem, nagu avalikkus peagi teada saab, on üha suurem arv kohtunikke – võib-olla maksimaalselt 20% –, kes seni on enamasti vaikinud oma töökoha kaotamise kartuses, võib-olla maksimaalselt 20%, nüüd valmis tunnistama kohtusüsteemi hooletusse jätmise, kohtusüsteemi korruptsiooni ja hooletusse jätmise kohta.
Inimesed mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas, eriti Prantsusmaal ja Inglismaal, näevad, et nad ei saa enam usaldada ei korrumpeerunud seadusandlikku ega veelgi korrumpeerunumat täidesaatvat võimu. Prantsusmaal on valitsus just kokku varisenud, ma usun, et seitsmendat korda. Ja nad on mõistnud, et kui seadusandlik ja täidesaatev võim ebaõnnestuvad, ebaõnnestub ka demokraatia viimane päästerõngas: kohtusüsteem. Ka seda ei saa enam usaldada.
See sai hiljuti eriti selgeks Göttingenis, Göttingeni kriminaalõigussüsteemis aset leidnud juhtumis, kus 16-aastane tüdruk mõrvati varjupaigataotleja poolt, kes oli minu teada 31-aastane, lükates ta rongi ette. Mees oli juba mitmel korral vägivaldse käitumisega tähelepanu pälvinud. Ta oleks pidanud juba 2022. aastal riigist välja saatma, kuna tema varjupaigataotlus lükati tagasi. Sellest on iseenesest saanud, kuidas ma peaksin seda ütlema, igapäevane sündmus.
Kuid see, mis edasi juhtus, pole enam igapäevane sündmus, sest Göttingeni kriminaalõigussüsteem, politsei ja prokuratuur ning loomulikult ka Göttinger Tageblatt püüdsid juhtunut varjata ja kinni mätsida, kirjeldades seda algul traagilise õnnetusena ja seejärel enesetapuna, kuni mõrvatud tüdruku vanaisa tagas tõe päevavalgeletuleku.
Nad mitte ainult ei püüdnud seda mõrva varjata, vaid lasid ka vabaks 31-aastasel varjupaigataotlejal, keda oli juba mitme vägivaldse kuriteo eest märgatud ja kes oleks pidanud olema välja saadetud umbes 2022. aastast saati, kuna tema varjupaigataotlus oli tagasi lükatud.
See ongi täpselt Göttingeni õigussüsteem, mis mõistab selliste kuritegude paljastajatele pikad vanglakaristused. Ma ütleksin, et see on Göttingeni õigussüsteemi viimane ots, vähemalt mitte, välja arvatud juhul, kui tsiviilõigussüsteem vaevu päästab seda, mis päästa võiks, aga võib-olla mitte. Igal juhul on koletiste aeg läbi.
On aeg välja astuda, sest teod räägivad valjemini kui sõnad. Ja omavoli ning kuriteod, mis muutuvad üha ilmsemaks, saab peatada ainult nii. Koletised ja nende…
Nukud leiavad end nüüd olukorrast, mida ameeriklased nimetavad “kalju ja kõva koha vahel”. Seega on nad kivi ja kõva koha vahel. Ma ütlen “peaaegu”, sest see on mugav positsioon võrreldes sellega, kus koletised ja nende nukud end praegu leiavad. Nad on täiesti lootusetus olukorras. “No Way Out” on ühe filmi nimi. Ma arvan, et see oli Gene Hackmani ja Kevin Costneriga.
Nad ei saa enam esitada kiireloomulist taotlust, sest lasevad mööduda ajal, mille jooksul nad oleksid selleks võimelised olnud. Pealegi oleksid nad pidanud esitama valeütlusi, mis tuleksid seejärel ilmsiks tegeliku põhimenetluse käigus tõendite kogumise käigus, mis tavaliselt järgneb võimalikule esialgsele ettekirjutusele. Või, nagu eespool kirjeldatud, saaksid nad minu vastu algatada täieliku avaliku kriminaalmenetluse või täieliku avaliku tsiviilmenetluse, kus ma saaksin seejärel hõlpsasti üle kuulata kõiki tunnistajaid, keda Schindler ja teda kontrollivad koletised üritasid takistada.
Nüüd, kui inimesed üle Euroopa on kaotanud usalduse korrumpeerunud seadusandliku võimu ja veelgi korrumpeerunuma täidesaatva võimu vastu, on nad ka aru saanud, et demokraatia viimane päästerõngas – kohtusüsteem – on täiesti korrumpeerunud.
See on kooskõlas Banksy viimase kunstiteosega, mida näidati täna peavoolumeedias enne, kui koletised selle kiiresti kinni katsid. See kujutab lamavat protestijat, kes kasutab oma õigust sõnavabadusele, samal ajal kui rüüs kohtunik teda haamriga peksab. Pole paremat viisi ELi kohtusüsteemis toimuva väljendamiseks.
Jääge lainel. Tulemas on palju-palju rohkem ja see tuleb aina kiiremini ja kiiremini.
Näeme varsti.
—————————
Häälmemo 9. septembrist 2025:
https://www.youtube.com/watch?v=tWypUY6hI70
