The Seltskondliku poolt
Vanuse kontrollimine veebis ei puuduta ainult lapsi, vaid ka kõiki, kes omaks võtavad digitaalse identiteedi ja biomeetrilise jälgimise: perspektiiv
Tänu suurte tehnoloogiaettevõtete õigusaktidele ja poliitilistele otsustele on digitaalsed isikutunnistused ja biomeetrilised näoskannid veebipõhiseks vanuse kontrollimiseks kiiresti muutumas internetipassiks.
Kuna valitsused hakkavad vanuse kontrollimist jõustama, järgivad suured tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaettevõtted eeskuju ulatuslike uuendustega, mis mõjutavad kõiki kasutajaid kogu maailmas.
2018. aasta septembris avaldas Maailma Majandusfoorum (WEF) aruande, milles öeldi, et digitaalne identiteet määrab juurdepääsu teabele.
Seitse aastat hiljem on see juba reaalsuseks saanud, kuna digitaalsetest isikutunnistustest ja biomeetrilistest näoskaneeringutest on saanud interneti kontrollpunktide läbimise uus normaalsus.
„See digitaalne identiteet määrab, millistele toodetele, teenustele ja teabele me juurde pääseme – või vastupidi, mis jääb meie eest varjatuks.“
Maailma Majandusfoorum, Identiteet digitaalses maailmas: uus peatükk ühiskondlikus lepingus, september 2018
Uued seadused ja poliitikad kehtestatakse „laste turvalisuse” varjus, kuid teisest vaatenurgast vaadatuna saab nende sõnumit kergesti ümber pöörata ja tähendada „täiskasvanute ohtu seadmist”, kuna igaühe sõnavabadus ja juurdepääs teabele sõltuvad mingisugusest digitaalsest identiteedist otsingumootorite ja sotsiaalmeedia kasutamiseks.
Olenemata sellest, kas see toimub valitsuse mandaatide või ettevõtete ja valitsuste ühinemise kaudu avaliku ja erasektori partnerluse raames, on internetipasside kasutuselevõtu tegevuskava, mida on aastaid ellu viidud, teinud suuri edusamme.
Siin vaatleme Euroopa Liidu (EL), Ühendkuningriigi, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide õigusakte, samuti suurte tehnoloogiaettevõtete rakendatavat poliitikat ja selle mõju ühiskonnale tervikuna.
ELi digiteenuste õigusakt
„X” tõlge: internetipass / digitaalne isikutunnistus / Euroopa Komisjoni vanuse kontrollimise prototüüp, mis põhineb ELi digitaalse identiteedi rahakottide raamistikul
Euroopa Komisjon testib praegu vanuse kontrollimise rakenduse prototüüpi, mis põhineb ELi digitaalse identiteedi raamistikul.
Viis riiki on nõustunud selle uue eksperimendi katsejänestena tegutsema:
- Taani
- Prantsusmaa
- Kreeka
- Itaalia
- Hispaania
Euroopa Komisjoni veebisait kirjeldab üksikasjalikult, kuidas seda tüüpi internetipass peaks lapsi kaitsma.
Teadaandes on tsitaate nagu: „Meie laste ja noorte turvalisus internetis on meie peamine prioriteet“ ja „Lapsed väärivad turvalist digitaalset lapsepõlve“ ning „Need [suunised] tagavad, et lapsed ja noored saavad jätkuvalt ära kasutada internetimaailma pakutavaid võimalusi“.
Kuid lõppkokkuvõttes mõjutab see täiskasvanuid sama palju ja see on lihtsalt järjekordne tagauks või Trooja hobune biomeetrilise jälgimise ja digitaalse identiteedi sunniviisiliseks kehtestamiseks kõigile.
„See kasutajasõbralik ja privaatsusnõuetele vastav vanuse kontrollimise lahendus, mis tugineb Euroopa digitaalse identiteedi vahetuse tugevale raamistikule, võimaldab üksikisikutel tõestada oma sobivust vanusepiiranguga veebiteenustele, näiteks täiskasvanutele mõeldud teenustele, avaldamata rohkem isikuandmeid kui vaja.“
Euroopa Komisjon, ELi vanuse kontrollimise lahendus, juuli 2025
„Selle algatuse põhieesmärk on võimaldada ühtse, turvalise, privaatsust arvestava ja kasutajasõbraliku vanuse kontrollimise süsteemi loomist, mida saab hõlpsasti integreerida paljudesse digiteenustesse kogu Euroopa Liidus.“
„Modulaarne arhitektuur ja avatud standardite järgimine mitte ainult ei taga riiklike süsteemide koostalitlusvõimet, vaid võimaldavad ka veebiteenuste pakkujatel lahendust oma tehniliste ja õiguslike raamistikega kohandada.“
Euroopa Komisjon, ELi vanuse kontrollimise lahendus, juuli 2025
Euroopa Komisjoni sõnul „loob vanuse kontrollimise eelnõu […] aluse vanusele vastavate teenuste laiemale kasutuselevõtule tulevikus ning põhineb samadel tehnilistel spetsifikatsioonidel nagu 2026. aasta lõpuks kasutusele võetavad Euroopa digitaalse identiteedi rahakotid (eID).“
„See tagab kahe ühilduvuse ja võimaldab vanuse kontrollimise funktsiooni integreerimist tulevastesse eID-rahakottidesse.“
See ei puuduta ainult lapsi. Asi on selles, et kõik saaksid digitaalse ID, pideva näotuvastuse ja internetipassi.
Nende digitaalsete ID-de ja internetipasside kasutuselevõtt on osa ELi digitaalteenuste õigusaktist.
Hiljuti hankis USA Esindajatekoja justiitskomitee Euroopa Komisjonilt dokumente, mis paljastasid DSA tsensuurivahendina, kusjuures fraasi nagu „Me peame oma riigi tagasi võtma“ peeti „ebaseaduslikuks vihakõneks“.
Kui platvormid ei järgi Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide (CSO-de) tsensuurisoovitusi, võidakse neile määrata trahv kuni kuue protsendi ulatuses nende ülemaailmsest tulust.
“DSA-d kasutatakse poliitilise kõne, sealhulgas huumori ja satiiri tsenseerimiseks. Komiteele kohtukutse alusel esitatud dokumendid näitavad, et Euroopa tsensorid sihivad poliitilist kõnet, mis ei ole kahjulik ega ebaseaduslik ning püüavad maha suruda arutelu sellistel teemadel nagu immigratsioon ja keskkond.”
USA Esindajatekoja justiitskomitee artikkel „VÄLISRIIGI TSENSORI OHT: KUIDAS EUROOPA LIIDU DIGITAALTEENUSTE SEADUS SUNDIB ÜLEILMSET TSENSORI JA MÕJUTAB AMEERIKA SÕNAVABADUST“, juuli 2025
7. mail 2025 korraldas Euroopa Komisjon tehnoloogia-, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide valdkonna suurimate tegijatega seminari pealkirjaga „DSA mitme sidusrühma töötuba süsteemsete riskide ja nende leevendamise teemal“.
Üks osalejatest, Access Now, mis iroonilisel kombel väidab end toetavat sõnavabadust, edendades samal ajal digitaalseid identifitseerimissüsteeme, märkis, et platvormidelt tuleks eemaldada „kõik, mida võib pidada vihkamist õhutavaks ja kahjulikuks“.
Kuna Euroopa Komisjon on täielikult pühendunud internetipasside, digitaalsete ID-de ja tsensuuri jõustamisele, järgib Ühendkuningriik eeskuju.
Ühendkuningriigi internetiturvalisuse seadus
Pärast laste kaitsmist käsitleva veebiturvalisuse seaduse (OSA) vastuvõtmist peavad kõik sotsiaalmeedia ja muude suurte kasutajatevaheliste teenuste kasutamiseks läbima internetipassi kontrolli, mida seaduseelnõus nimetatakse 1. kategooria teenusteks.
Nagu EL-i puhul, näeme, et see ei ole mõeldud ainult laste kaitsmiseks, vaid on suunatud ka täiskasvanutele.
Seaduseelnõus kasutatakse orwellilikku topeltkeelt selliste fraasidega nagu „täiskasvanutel on suurem kontroll sisu üle, mida nad näevad”, mis tegelikkuses tähendab, et täiskasvanud näevad seda, mida algoritmid neile käsivad näidata.
Neid suunatakse sisule, mis pärinevad „kinnitatud kasutajatelt” – neilt, kes registreeruvad digitaalsetesse ID-süsteemidesse või avaldavad oma biomeetrilisi andmeid näoskaneerimise abil veebipõhise passikontrolli jaoks.
“Selliste teenuste [1. kategooria] täiskasvanud kasutajad saavad oma isikut kontrollida ja pääseda ligi tööriistadele, mis võimaldavad neil vähendada kontrollimata kasutajate sisu nägemise tõenäosust ja takistada kontrollimata kasutajatel nende sisuga suhtlemist. See aitab vältida anonüümsete trollide suhtlemist nendega.”
Ühendkuningriigi valitsus, internetiturvalisuse seadus: selgitavad märkused, aprill 2025
OSA jaotise „Kasutaja isikusamasuse kontrollimine” kohaselt:
- 1. kategooria teenuse pakkuja peab pakkuma kõigile teenuse täiskasvanud kasutajatele võimalust oma isikut kontrollida (välja arvatud juhul, kui teenusele juurdepääsuks on vaja isikut kontrollida).
- Kontrolliprotseduuri saab kujundada mis tahes viisil (eelkõige ei ole dokumentide esitamine vajalik).
Siin näeme, et isiku tuvastamine pole küll kohustuslik, aga seda tuleb siiski pakkuda.
Ja kui vanuse kontrollimiseks pole dokumente vaja, on kõige ilmsemaks alternatiiviks pidev näo skaneerimine, mis toimib nagu elav digitaalne isikutunnistus, kus teie pilti uuendatakse alati reaalajas.
Iga valitsus võib lubada, et kogutud andmed kustutatakse ja andmekaitse tagatakse, aga kui kaua need kinnitused kehtivad, kui võimule tuleb uus valitsus või kuulutatakse välja uus eriolukord?
„1. kategooria teenused peavad samuti pakkuma täiskasvanud kasutajatele ennetavalt ja esimesel võimalusel valikulisi tööriistu, mida nad saavad kasutada teatud tüüpi juriidiliselt küsitava sisuga kokkupuutumise tõenäosuse vähendamiseks.“
Ühendkuningriigi valitsus, internetiturvalisuse seadus, juuli 2025
Tsensuuri kohta märgib OSA: „Teenused peavad astuma samme ebaseadusliku desinformatsioonisisu eemaldamiseks, kui nad sellest oma teenustes teada saavad.“ Need teenused peavad vähendama ka tõenäosust, et täiskasvanud näevad „teatud tüüpi legaalset sisu“ – näiteks enesevigastamist.
Siiski võivad definitsioonid olla ebamäärased. Mõjud on kaugeleulatuvad.
Kliimapoliitika kriitikat, näiteks neto nullheite saavutamist või tervishoiuasutuste kahtluse alla seadmist, võib pidada enesevigastamise vormideks.
Lõppude lõpuks on oht planeedile oht ka iseendale ja tervishoiuametnike kahtluse alla seadmine on samaväärne teaduse enda kahtluse alla seadmisega, mis on ohtlik kõigile.
Kui digitaalsed ID-d ja muud internetipassid kasutusele võetakse, muutub tsensuuri tee veelgi lihtsamaks.
Vaatame nüüd Austraalia nõudeid internetipassi kontrollimiseks.
Austraalia internetiturvalisuse seadus
Austraalia internetiturvalisuse seadus väidab end kaitsvat lapsi, aga taas näeme, et selle eesmärk on luua digitaalne turvavõrk kõigile.
Kui 2024. aastal kehtestati sotsiaalmeedia vanusepiirang, hoiatas senaator Malcolm Roberts, et pidev näotuvastus jäädvustab nii täiskasvanuid kui ka lapsi ning kaamerad jälgivad pidevalt.
„Küsimus pole selles, kes sotsiaalmeediasse sisse logib, vaid selles, kes seda kontot kasutab,“ ütles Roberts.
„Selleks peab seadme kaamera olema alati sisse lülitatud, et võrrelda kasutaja pilti tema digitaalse ID-ga ja seeläbi vältida näiteks nooremate õdede-vendade seansi ülevõtmist.“
Roberts hoiatas ka, et OSA pidev jälitustegevus niinimetatud väärinfo ja desinformatsiooni vastase võitluse varjus võib viia tsensuurini.
„X” tõlge: Senaator Malcolm Roberts andis just terava hinnangu Austraalia Ühtsuspartei kavandatud 16-aastase sotsiaalmeedia kasutamise keelu kohta. Ta tõi esile jälgimise kohutavad tagajärjed, mis nõuaksid seadme kaamera pidevat sisselülitamist. „Küsimusele, kas see inimene on üle 16 aasta vana, vastamiseks oleks vaja jäädvustada iga austraallase biomeetrilised andmed. Kes teab, mida see tuvastamine ja jälgimine veel meie teadmata teeb.” Suurem jälgimine turvalisuse varjus. Teate küll, kuidas see käib.
„Uus seadus kohustab sotsiaalmeedia platvorme, mitte vanemaid ega lapsi, võtma asjakohaseid meetmeid alla 16-aastaste laste põhikaitse tagamiseks.“
Austraalia internetiturvalisuse volinik, sotsiaalmeedia vanusepiirangud, juuli 2025
Austraalias on platvormide kohustus viia läbi vanusekontrolli sisule juurdepääsuks, mida valitsus peab lastele sobivaks. Otsus ei ole vanemate teha.
Ja kuigi Austraalia sotsiaalmeedia vanuse alamlehe andmetel ei ole vaja oma vanuse tõendamiseks veebis kasutada ühtegi valitsuse isikutunnistust (sh digitaalset isikutunnistust), ei takista see eraettevõtetel näoskannimist nõuete täitmiseks kasutamast.
„Digitaalse identiteedi rakendusi on pakutud välja kui tõhusat vanuse kontrollimise meetodit, kuna inimese isikuandmeid salvestatakse tema nutitelefoni.“
Austraalia internetiturvalisuse volinik, vanuse kontrollimise konsultatsioon, august 2021
Vanuse tõendamise taotluse kohaselt:
- Digitaalse identiteedi rakendusi on pakutud välja kui tõhusat meetodit vanuse kontrollimiseks, kuna inimese isikuandmed jäävad tema nutitelefoni salvestatuks. QR-koodide või linkide abil saab rakendusega ühenduse luua ja vanuse atribuudi edastada päringu esitanud veebisaidile või platvormile.
- Vanusepiiranguga sisu veebiparooli loomiseks saab kasutada füüsilist vanusetõendit. Samuti on tehtud ettepanek mobiilsideoperaatorite poolt vanuse kontrollimiseks.
- Näotuvastustehnoloogiat on esitletud sobiva biomeetrilise valikuna, eriti inimestele, kellel pole valitsuse väljastatud isikut tõendavaid dokumente. See võimaldab ühekordse näoskannimise abil hinnata kasutaja vanust – ilma andmeid salvestamata.
Näotuvastustehnoloogia kasutamise trend on peaaegu universaalne.
Tõendite taotlus viitab “ühekordsele näo skaneerimisele”, aga mida see tähendab? Kas teie nägu tuleb skaneerida ainult üks kord ja seejärel mitte kunagi enam?
Või tähendab „ühekordne”, et peate iga kord sisselogimisel oma nägu „üks kord” skannima?
Ja kuidas täpselt see tehnoloogia suudab vahet teha 15- ja 16-aastase vahel?
Mis juhtub, kui 16-aastane skannib sisselogimiseks oma nägu ja annab oma seadme seejärel 15-aastasele?
Digitaalne identiteet on ideaalne varusüsteem.
Austraalia võttis digitaalse isikutunnistuse seaduse vastu 2024. aastal ja testib praegu digitaalseid isikutunnistusi vanuse veebis kontrollimiseks.
Digitaalset identiteeti vanuse kontrollimise vahendina ja internetipassina peetakse praegu endiselt vabatahtlikuks.
Selle alus on aga juba loodud, nii et üleminek vabatahtlikult kohustuslikule saab toimuda igal ajal ja igal põhjusel.
Nüüd vaatame, mis ootab ees Ameerika Ühendriike.
Ameerika laste internetiturvalisuse seadus
Ameerika Ühendriikides on praegu senatis menetluses olev laste internetiturvalisuse seadus (KOSA) järjekordne eelnõu, mis väidab end kaitsvat lapsi, kuid tegelikult varjab jälgimist, tsensuuri ja kõigile mõeldud internetipasse.
Praegu nõuab seaduseelnõu „vanuse kontrollimise uuringut ja aruannet“, et uurida, milliseid süsteeme saaks veebipõhiseks vanuse kontrollimiseks kasutada.
Kui seaduseelnõu kunagi vastu võetakse, võiks uuring seejärel uurida ELi, Ühendkuningriigi ja Austraalia pakutud lahendusi, nagu digitaalsed isikutunnistused, näoskaneeringud, krediitkaardid, valitsuse väljastatud isikutunnistused ja vanuse füüsiline tõendamine.
Osariigi tasandil reguleeritakse paljusid sotsiaalmeedia vanuse kontrollimise nõudeid Ameerika Ühendriikides osariigi tasandil.
Suur osa vastutusest lasub vanematel, mitte platvormidel ega riigil.
Nüüd vaatame mõningaid suuremaid tehnoloogiaplatvorme, et näha, kuidas nende poliitika muutub internetipasside ülemaailmse surve valguses.
Suured tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaplatvormid võtavad vanusekontrolli kasutusele kogu maailmas
„X” tõlge: Teie uued internetikasutajaõigused: digitaalne isikutunnistus, biomeetriline näoskannimine, füüsiline vanusetõend, valitsuse isikutunnistused ja/või krediitkaardid sotsiaalmeediale ja otsingumootoritele juurdepääsuks. Ühendkuningriigi veebiturvalisuse seadusest, Austraalia eSafety seadusest, Spotifyst ja Google’ist.
Google’is tuleb teatud sisu ja teenuste puhul vanusele vastata. Vanusepiiranguga sisule või teenustele juurdepääsuks võib ettevõte paluda teil oma vanust kehtiva valitsuse väljastatud isikut tõendava dokumendi või krediitkaardiga kinnitada.
Google’ile kuuluv videoplatvorm YouTube on hiljuti hakanud tehisintellekti kasutama, et erinevate signaalide põhjal tuvastada, kas kasutaja on vanem või noorem kui 18 aastat.
Nende signaalide hulka kuuluvad kasutaja otsitavate videote tüüp, vaadatud videote kategooriad või konto kasutamise aeg.
Valepositiivse tulemuse korral on kasutajal võimalus kinnitada oma vanust (vähemalt 18 aastat), näiteks krediitkaardi või ametliku isikut tõendava dokumendi esitamise teel.
Ja Spotify testib valitud turgudel vanuse kontrollimise tehnoloogiaid, kasutades oma vanuse hindamise tehnoloogiat ja tehes koostööd digitaalse identiteedi ettevõttega Yoti.
Spotify kasutab vanuse kontrollimiseks ka näotuvastustehnoloogiat.
Kuna internetipassi seadusi kehtestatakse üha rohkem, järgib eeskuju üha rohkem eraettevõtteid.
Vaktsineerimistunnistusest internetipassini: ülemaailmne marss digitaalse ID ja biomeetrilise jälgimise suunas
Digitaalse identiteedi ja biomeetrilise jälgimise kohustuslikuks muutmise päevakord sotsiaalmeedia platvormidele juurdepääsuks ja otsingumootorite kasutamiseks on olnud töös juba aastaid.
Tehnoloogilised alused on olemas, kuid reegleid pole veel lõplikult paika pandud.
Igaüks, kes ei suutnud karantiini ajal vaktsineerimistõendit esitada, “tappis vanaema”.
Nüüd liigume vaktsineerimispassidelt üle internetipassidele.
Vanuse tõendamisega kaitsete lapsi.
Kõik on pea peale pööratud.
„Kaks nädalat leviku aeglustamiseks“ võttis üle kolme aasta.
Vabatahtlikkusest sai kohustuslik.
Sinu internetipass on sinu pass teabe, sõnavabaduse ja teistega suhtlemise võime juurde – aga see ulatub sellest palju kaugemale.
Sinu finantstehingud, tarbimisharjumused, haiguslugu – kõik sinu kohta voolab nendesse digitaalsetesse identiteedisüsteemidesse.
Lõppkokkuvõttes on need meetmed loodud selleks, et anda avalikele ja eraõiguslikele institutsioonidele rohkem ülevaadet teie eraelust, et nad saaksid teid kergemini julgustada, sundida või muul viisil manipuleerida teatud tegudele konformsuse saavutamiseks.
