exxpress kirjutab: Enamik kodanikke lükkab EL-i kavandatud digitaalse identiteedi tagasi.
See, mida Brüsselis esitletakse digitaliseerimise verstapostina, on üha enam muutumas poliitiliseks lahinguväljaks: kavandatud digitaalne identiteet kohtab elanikkonna seas selget tagasilükkamist.
Uuring, millest teatas exxpress, annab selge pildi. Samal ajal kui ELi institutsioonid edendavad nn digitaalse identiteedi rahakoti kasutuselevõttu, kasvab selle projekti suhtes samal ajal skeptitsism.
Usaldamatus progressi uskumise asemel
Ametlikult on digitaalse identiteedi eesmärk igapäevaelu lihtsustada, ametlikke protseduure digitaliseerida ja dokumente koondada.
Paljud kodanikud näevad seda aga eelkõige süsteemina, mis tungib sügavalt nende isiklikku ellu. Kavandatav digitaalne rahakott koondab tundlikud andmed – alates isikut tõendavatest dokumentidest kuni terviseteabeni – ühte kesksesse kohta.
Kriitikud näevad selles vähem edusammu ja rohkem potentsiaalset riski.
Kriitika tuum: kontroll ja andmevõim
Tagasilükkamine ei põhine peamiselt vaenulikkusel tehnoloogia suhtes, vaid põhimõttelisel usalduse puudumisel.
Tähelepanu keskmes on küsimused, mis puudutavad andmetele juurdepääsu, kasutamist ja võimalikku väärkasutamist. Kes kontrollib süsteeme? Kuidas on teave omavahel seotud? Ja millised on tagajärjed selliste struktuuride laiendamisel?
Kriitikud näevad digitaalset identiteeti kui alust infrastruktuurile, mis ulatub kaugemale pelgast halduslikust lihtsustamisest.
Kasvav distants poliitika ja rahvastiku vahel
Uuring näitab selgelt, et poliitiliste otsustajate ja kodanike arusaamad lähevad üha erinevamaks.
Samal ajal kui ELi tasandil ehitatakse üles keskseid digitaalsüsteeme, jääb paljudele mulje, et neid protsesse lükatakse edasi ilma piisava avaliku aruteluta.
Seega on digitaalne identiteet näide suuremast konfliktist riikliku kontrolli ja individuaalse enesemääramise vahel.
Kokkuvõte
Tulemused näitavad: Avalikkuse toetus on puudulik.
See tõstatab lisaks tehnilisele teostusele ka küsimuse ühe Euroopa Liidu keskse digiprojekti poliitilisest legitiimsusest.
