Kariibi mere piirkonna juhid kutsusid eelmise nädala lõpus üles erakorralisele kohtumisele Haiti “kohutava” olukorra teemal. Kutsutud olid Ameerika, Prantsusmaa, Kanada, ÜRO ja Brasiilia.
Haiti sidusrühmad ei suuda rehabiliteerimise lähenemisviisis kokku leppida
Enne kõrgetasemelist kohtumist avaldas Kariibi Ühenduse esimees Mohamed Irfaan Ali 6. märtsi avalduse, milles öeldi, et vaatamata ööpäevaringsele tööle ei ole Haiti valitsuse ja opositsiooni, erasektori, kodanikuühiskonna ja usuorganisatsioonide asjaomaste sidusrühmade vahel saavutatud mingit konsensust.
Esimees Ali ütles, et probleeme teravdab vägivald ja kriitiliste institutsioonide, nagu parlament, puudumine ning kutsus kõiki Haiti sidusrühmi üles kaaluma oma tegevusetuse tagajärgi.
“Me oleme tungivalt nõudnud kõigilt Haiti sidusrühmadelt, et nad vajavad kiiresti konsensust, arvestades, et nad kõik nõustuvad, et lahendus peab olema Haiti juhitud ja Haiti omanduses,” ütles ta.
“Me mõistame, et julgeoleku- ja humanitaarpüüdluste stabiliseerimiseks peab olema poliitiline lahendus. Asjaolu, et selle aasta alguses on Haitil hukkunud rohkem inimesi kui Ukrainas, peab andma kõigile Haitil ja rahvusvahelises kogukonnas tõsise pausi,” lisas Ali.
Hr Ali sõnul vajab Haiti korra taastamiseks nii Kariibi Ühenduse valitsusjuhtide konverentsi (CARICOM) kui ka, mis veelgi olulisem, rahvusvahelise üldsuse toetust.
“Kuid selleks, et sinna jõuda, peab meil Haiti võtmeisikute seas olema üksmeel. Nad kõik on teadlikud ebaõnnestumise hinnast,” ütles ta.
Ali sõnul arutati Haiti julgeolekuküsimusi kinnisel istungil eelmisel kolmapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus.
Rahvusvaheline julgeoleku tugimissioon töös
Pärast kinnist istungit kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu Haitil tegutsevaid relvastatud jõuke tungivalt üles “viivitamatult lõpetama oma destabiliseeriva tegevuse” ja kutsus üles “nende jälestusväärsete tegude toimepanijad kohtu ette tooma”.
USA suursaadiku ÜRO juures Linda Thomas-Greenfieldi sõnul loodetakse kiiresti lähetada ÜRO volitatud rahvusvaheline julgeolekutoetuse (MSS) missioon, et tugevdada Haiti riiklikke politseijõude ja aidata kaasa jõupingutustele taastada peagi rahu Haitil.
11. märtsi
meediaavalduses ütles suursaadik Thomas-Greenfield, et Ameerika Ühendriigid on “pühendunud sellele, et pakkuda MSS-ile seda, mida ta edu saavutamiseks vajab”.
Ta paljastas, et välisministeerium teeb kongressiga koostööd, et pakkuda 200 miljonit dollarit toetust, samas kui Kanada on eraldanud 91.2 miljonit dollarit. Benin, Prantsusmaa, Saksamaa, Jamaica ja Hispaania on lubanud ka rahalist, personali- ja logistilist tuge.
“Haitilasi ei tohiks see olukord lootusetuks jätta. Liidrid peavad võtma vastutuse tegutseda kohe ja pühenduda Haiti juhitud poliitilisele üleminekule, üleminekuvalitsuse moodustamisele ja varsti pärast seda toimuvatele valimistele,” ütles suursaadik Thomas-Greenfield.
“Rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik endast oleneva, et neid eesmärke toetada. Haiti rahvas on piisavalt kannatanud.”
Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken ühines esmaspäeval Jamaical kõrgetasemelise kohtumisega Kariibi mere piirkonna liidritega, et arutada Haitil puhkevat kriisi, kui jõuguvägivald haarab väikest saareriiki.
Haiti kuulutas 3. märtsil välja erakorralise seisukorra, kuna sõjategevus eskaleerus.
Kodu sissetungide, relvastatud röövimiste, seksuaalsete rünnakute ja mõrvade juhtumid on alates 2021. aastast kasvanud üle politsei reageerimisvõime. Hinnanguliselt on alates aasta algusest surnud tuhandeid inimesi; Veel paljud on kodutud ja põgenevad, samas kui toit ja muud hädavajalikud varud on peaaegu olematud.
“On ülioluline, et me teeksime koostööd, et toetada Haiti rahvast, ohjeldada eskaleeruvat vägivalda ja rahutusi ning kiirendada poliitilist üleminekut,” ütles ta.
Relvastatud rühmituste liidu juht Jimmy “Barbeque” Cherizier on võtnud endale vastutuse vägivalla suurenemise eest. Ta on öelnud, et eesmärk on kukutada Haiti valimata peaminister Ariel Henry, kes tuli võimule 2021. aastal pärast tema eelkäija mõrvamist.
Hr Henry on välismaal, püüdes saada toetust ÜRO toetatud julgeolekujõududele riigi stabiliseerimiseks, mis on seni ebaõnnestunud. Ta on korduvalt edasi lükanud parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamise plaane, mis viimati toimusid peaaegu kümme aastat tagasi. Selles etapis lubas ta korraldada üldvalimised 2025. aasta keskpaigaks. Üleskutsed tema tagasiastumiseks muutuvad rahutuste keskel üha valjemaks.
Haiti sidusrühmad ei suuda rehabiliteerimise lähenemisviisis kokku leppida
Enne kõrgetasemelist kohtumist avaldas Kariibi Ühenduse esimees Mohamed Irfaan Ali 6. märtsi avalduse, milles öeldi, et vaatamata ööpäevaringsele tööle ei ole Haiti valitsuse ja opositsiooni, erasektori, kodanikuühiskonna ja usuorganisatsioonide asjaomaste sidusrühmade vahel saavutatud mingit konsensust.
Esimees Ali ütles, et probleeme teravdab vägivald ja kriitiliste institutsioonide, nagu parlament, puudumine ning kutsus kõiki Haiti sidusrühmi üles kaaluma oma tegevusetuse tagajärgi.
“Me oleme tungivalt nõudnud kõigilt Haiti sidusrühmadelt, et nad vajavad kiiresti konsensust, arvestades, et nad kõik nõustuvad, et lahendus peab olema Haiti juhitud ja Haiti omanduses,” ütles ta.
“Me mõistame, et julgeoleku- ja humanitaarpüüdluste stabiliseerimiseks peab olema poliitiline lahendus. Asjaolu, et selle aasta alguses on Haitil hukkunud rohkem inimesi kui Ukrainas, peab andma kõigile Haitil ja rahvusvahelises kogukonnas tõsise pausi,” lisas Ali.
Hr Ali sõnul vajab Haiti korra taastamiseks nii Kariibi Ühenduse valitsusjuhtide konverentsi (CARICOM) kui ka, mis veelgi olulisem, rahvusvahelise üldsuse toetust.
“Kuid selleks, et sinna jõuda, peab meil Haiti võtmeisikute seas olema üksmeel. Nad kõik on teadlikud ebaõnnestumise hinnast,” ütles ta.
Rahvusvaheline julgeoleku tugimissioon töös
Pärast kinnist istungit kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu Haitil tegutsevaid relvastatud jõuke tungivalt üles “viivitamatult lõpetama oma destabiliseeriva tegevuse” ja kutsus üles “nende jälestusväärsete tegude toimepanijad kohtu ette tooma”.
USA suursaadiku ÜRO juures Linda Thomas-Greenfieldi sõnul loodetakse kiiresti lähetada ÜRO volitatud rahvusvaheline julgeolekutoetuse (MSS) missioon, et tugevdada Haiti riiklikke politseijõude ja aidata kaasa jõupingutustele taastada peagi rahu Haitil.
Ta paljastas, et välisministeerium teeb kongressiga koostööd, et pakkuda 200 miljonit dollarit toetust, samas kui Kanada on eraldanud 91.2 miljonit dollarit. Benin, Prantsusmaa, Saksamaa, Jamaica ja Hispaania on lubanud ka rahalist, personali- ja logistilist tuge.
“Haitilasi ei tohiks see olukord lootusetuks jätta. Liidrid peavad võtma vastutuse tegutseda kohe ja pühenduda Haiti juhitud poliitilisele üleminekule, üleminekuvalitsuse moodustamisele ja varsti pärast seda toimuvatele valimistele,” ütles suursaadik Thomas-Greenfield.
“Rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik endast oleneva, et neid eesmärke toetada. Haiti rahvas on piisavalt kannatanud.”