Bideni administratsioon hoiab oma unistust näha Saudi-Iisraeli diplomaatilise normaliseerimise saavutamist (või pigem seda, mis on tegelikult algselt Trumpi unistus, mis käivitati Aabrahami lepete kaudu).
Kuid Biden ripub Netanyahu ees midagi, mis Iisraeli liidrit tõenäoliselt väga ei köida. “Bideni administratsioon surub lähikuudel läbi pikaajalist diplomaatilist kokkulepet, mis survestab Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut võtma vastu uut lubadust Palestiina riiklusele vastutasuks Riyadhi diplomaatilise tunnustuse eest, ütlesid USA ja Saudi Araabia ametnikud,” kirjutab The Wall Street Journal neljapäeval.
See ei ole esimene kord, kui plaan on hõljunud või meediasse lekkinud. Näiteks eelmisel aastal palus Saudi Araabia USA-lt abi “tsiviiltuumaprogrammi” väljatöötamisel ja vähem piiranguid relvaostudele vastutasuks suhete normaliseerimise eest Iisraeliga, nagu New York Times varem teatas.
Ainus asi, mis on muutunud, on see, et praegusel 7. oktoobri järgsel hetkel Lähis-Idas on veelgi suuremad takistused, sealhulgas endiselt eelseisev Iisraeli maapealne rünnak Rafahile ning suure Iraani-Iisraeli sõja pealtnägija pärast laupäevast Iraani drooni- ja ballistiliste rakettide rünnakut Iisraelile.
“Iisraeli tunnustamise ajenditena pakub Valge Maja Ar-Riyāḑile ametlikumat kaitsesuhet Washingtoniga, abi tsiviilotstarbelise tuumaenergia omandamisel ja uut tõuget Palestiina riigile – paketti, mille kohta USA ametnikud ütlevad, et nad on läbirääkimiste lõppfaasis,” jätkab WSJ.
Ajakirjaga rääkinud administraatoriametnikud väitsid ka, et suur nädalavahetuse rünnak Iraanist võib kiirendada laiemat Araabia lahe ja Iisraeli lähenemist:
USA ametnike sõnul peaks mitme riigi edukas jõupingutus iraani rakettide ja droonide allatulistamiseks laupäeval iisraelile selgeks tegema, et tema julgeolekut Teheranist lähtuvate ohtude vastu saab suurendada tihedama integratsiooni kaudu Saudi Araabiaga.
Kuid nagu me kolmapäevases analüüsis rõhutasime: USA surve “Lähis-Ida NATO-le” ei suutnud Iraani rünnakute ajal esile kerkida, on reaalsus see, et lõpuks vähendasid naftarikkad Pärsia lahe riigid igasugust osalust ja jätsid Iraani rünnaku vastu võitlemise raske tõstmise USA-le ja tema lääneliitlastele ning Jordaaniale, ressursivaesele Hašimiidi Kuningriigile, mis sõltub USA rahalisest abist.
Reedel peaks ÜRO Julgeolekunõukogu hääletama Alžeeria esitatud resolutsiooni eelnõu üle Palestiina riigi tunnustamiseks, mis annaks Palestiina esindajatele ÜROs täisliikme staatuse.
USA seisukoht on pikka aega olnud, et Palestiina riik peab sündima otsestest läbirääkimistest iisraellaste ja palestiinlaste vahel ning seda ei tohi teha pealiskaudselt välisfoorumil nagu ÜRO. USA on välisministeeriumi avalduses juba öelnud, et hääletab meetme maha.
Iisrael on omalt poolt selgelt tagasi lükanud, et lubab Palestiina riiki seni, kuni Hamas veel eksisteerib ning peaminister Netanyahu on isegi sidunud ilmalikuma suunitlusega Palestiina omavalitsuse Läänekaldal “terrorismiga”. Samuti on ta tagasi lükanud USA varasema üleskutse lubada Palestiina Omavalitsusel Gaza sektor üle võtta ja seda hallata. Reaalsus on see, et praegune Gaza sõda muudab Palestiina riigi saavutamise väljavaate kaugemaks kui kunagi varem.
Ja palestiina riikluse väljavaade, mis tuleneb mingist Iisraeli-Saudi normaliseerimisleppest – mida USA meedia teatel varem nimetati “sajandi tehinguks” – tundub praegu samuti toruunistusena.
