Avaldus Õiguskantslerile, 08.10.2024

AVALDUS ÕIGUSKANTSLERILE 

seoses väidetavalt tarbijakaitse seaduse vastaselt kahjustava kasutusjuhendi ja  meditsiiniseadme teavituslehe ja selle avaliku reklaamiga 

8. OKTOOBER 2024 

REVO JAANSOO 

 E-POST: REVO.JAANSOO@MAIL.EE

1. Faktide esitus 

Terviseamet reklaamib 08.10.2024. aasta seisuga oma kodulehel meditsiiniseadme (edaspidi ka  näomask) kasutamist1, mis ei vasta pöördujale teadaolevalt nende kasutusotstarbele ega  reklaamitavatele lubadustele, eksitades sellega tsiviilühiskonna liikmeid, sh käesoleva  pöördumise esitajat. 

Terviseamet (vt lisa 1, lk 1): 

„MASKIDE KASUTAMISEST 

Soovitame kanda maski rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis, eriti riskirühmadel. Soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski. 

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede  kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski. 

Mask vähendab võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni  koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise. 

Maskide tüüpe saab liigitada kolmeks: 

• Mittemeditsiinilised kaitsemaskid (kogukonnas kasutatavad kaitsemaskid, isetehtud maskid)  on isetehtud või kaubanduses saadaolevad kaitsemaskid. Enamasti on need valmistatud  erinevatest tekstiilimaterjalidest (riidest) või muudest materjalidest. 
• Meditsiinilised kaitsemaskid on maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti  meditsiinilise protseduuri ajal. Maskid vastavad ka Euroopa standardis EN  14683:2019 määratletud nõuetele. 
• Filtreerivad poolmaskid kaitsevad väliskeskkonnas leiduvate osakeste eest. Filtreerivaid  poolmaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et  see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3  kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda  kuni kaheksa tundi. 

Meditsiinilist maski võib riidest korduvkasutatava maskiga asenda nö terve, riskigruppi mittekuuluv  tavainimene, kes ei hoolda ega ravi COVID-19 haigestunut. Isetehtud maski ei ole otstarbekas soovitada  COVID-19 haigele ja tema ravi või hooldamisega tegelevatele isikutele ega riskigruppi kuuluvatele  inimestele.“ 

1. Pöördumise esitaja seisukoht: tuginedes neljanda osapoole ekspertaruannetele ja  teadusuuringutele 
2. Allpool viidatud rahvusvahelise erialakirjanduse põhjal selgitab pöörduja järgmist  

Pöörduja on avalikus kohas näokatete, sealhulgas maskikandmise reklaamikampaania vastu, sest selline  kampaania on meditsiiniliselt põhjendamatu ja näomaskide kandmine ise põhjustab teadaolevalt  mitmesuguseid tervisekahjustusi, juhindudes järgmistest teaduslikult kontrollitavatest faktidest: 

1 Maskide kasutamisest | Terviseamet, https://www.terviseamet.ee/et/maskidekasutamisest#:~:text=Meditsiinilised%20kaitsemaskid%20on%20maskid,%20mis%20on%20m%C3%B5eldud%20eelk%C3 %B5ige%20selleks,%20et (08.10.2024)

1. Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud on selgelt näidanud, et haigussümptomiteta  inimesed ei levita hingamisteede infektsioonidega seostatud kopsupõletikku üldsusele  (1, 2). Patogeenide edasikandumine asümptomaatiliste inimeste poolt võib aeg-ajalt,  kuigi harva, esineda leibkonna liikmete seas, kuid siis ei põhjusta see näidustus teadaolevalt kunagi rasket haigust. Väljaspool leibkonda pole meditsiiniasutus  täheldanud selle haruldase sündmuse kopsupõletikku. See on tõenäoliselt seotud  kaduvalt väikese populatsiooni keskel esineva patogeenide koormusega, mis vabaneb  õhku, mida hingatakse (3). Ükski kopsupõletiku puhang pole kunagi alguse saanud sellistes avaliku ruumiga seostatud asutustest nagu koolid, koolituskeskused või ülikoolid.
2. Asjaolu, et ettenähtud meetmed, näiteks maskide kandmine, ei mõjuta oluliselt nakkuse  esinemissagedust, on maskiteadusele hästi teada. Näiteks sõltumatu Ameerika  Ühendriikide autoriteetne instituut National Bureau of Economic Research (NBER)  jõuab sellele järeldusele oma metaanalüüsis, mis sisaldab andmeid 24 riigist ja 25  Ameerika Ühendriikide osariigist (4). Teises usaldusväärses teadusuuringus, milles  võrreldi 180 riiki erinevate tegurite mõju osas, näidati, et valitsuste reaktsioon ei  mõjutanud surmajuhtumite arvu, kuid määrade puhul olid mängus muud tegurid (5). 
3. Kasu asemel kätkeb näomaskide kandmine aga mitmesuguseid olulisi terviseriske (6).  Ainuüksi asjaolu, et süsinikdioksiidi hingamine on märgatav, tekitab maskireklaami suhtes õiguslikke kahtlusi. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris, sealhulgas  välisõhus, on 0,04 mahuprotsenti (vol%). Föderaalne keskkonnaagentuur väidab, et  CO2 kontsentratsioon ületas 0,2 mahuprotsenti. Seda peetakse piirväärtuseks ka laste ja  rasedate naiste puhul. Maksimaalne kontsentratsioon töökohal (MAK), st väärtus, mis  on mõistlik tervetele täiskasvanutele töökohal, on 0,5% mahust. 2020. aasta septembris  näitas dr Helmut Traindli poolt kolmel katsealusel (kaks täiskasvanut ja üks laps) tehtud  mõõtmine, et CO2 keskendumine riidest näomaskide taha saavutab tervisele ohtlikud  mõõtmed (7). Teadusuuringus, mille viis läbi Lõuna-Tirooli meditsiiniteadlastest  koosnev meeskond, näitas, et CO2 riidest näomaskide taga oleva sissehingatava õhu  väärtus, mida mõõdeti 24 inimesel (sh seitsmel (7) lapsel), jäi vahemikku 0,8–2,4  mahuprotsenti – seega oli madalaim väärtus märkimisväärne ja kõrgeim väärtus  peaaegu viis korda suurem kui täiskasvanu lubatud kontsentratsioon töökohal (8).  Lastel on oluliselt suurem hapnikuvajadus kui täiskasvanutel ja nad on palju  tundlikumad süsinikdioksiidi suurenemise suhtes. Maskide taga mõõdetud  kontsentratsioonid olid 4–12 korda kõrgemad kui lastel seatud maksimaalne väärtus  0,2 vol%. 
4. Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni suurenemine sissehingatavas õhus põhjustab  peavalude, keskendumisraskuste, pearingluse, iivelduse, südame rütmihäirete,  vererõhuprobleemide ja isegi vereringe kollapsi tüüpilisi sümptomeid. Need on  kaebused, mida maskikandjad kirjeldavad meditsiiniasutuses meedikutele. 

Kokkuvõtteks ei ole eeltoodud p-des a, b, c, d esitatud faktilisele esitlusele tuginedes kahtlust, et  Terviseameti kodulehel olev reklaam (vt lisa 1, lk 1) kanda näomaske avalikes kohtades – on ilmselges  vastuolus kohaldatavate tervisekaitseseadustega. Iga vastutava riigiametniku kohus on end nendest  faktidest teavitada ja kasutada neid teadmisi tervise kaitsmiseks ja säilitamiseks. Lisaks on maskide  kandmisel psühholoogilisi probleeme, nagu hirm ja paanika.

Bibliograafia: 

1. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32453686/ps https://www.nature.com/ar 2. https://www.nature.com/articles/s41467-020-19802-w
2. https://www.nature.com/articles/s41591-020-0843-2
3. https://www.nber.org/system/files/working_papers/w27719/w27719.pdf 5. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpubh.2020.604339/full 
4. https://www.thieme-connect.com/products/ejournals/abstract/10.1055/A-1174-6591 7. https://www.afa-zone.at/kostenlose-info-downloads/
5. https://2020news.de/italien-studie-belegt-stark-erhoehten-co2-wert-unter-der-maske/
6. Ekspertaruanne meditsiiniliste, psühholoogiliste ja sotsioloogiliste eeliste ja puuduste kohta – Dr. Helmut Traindl 

Austria Vabariigi keemiku dr Traindli aruanne kinnitab juba eelnevalt meditsiiniasutusele teadaolevat  suurt ohtu tervisele ja heaolule. Näiteks sisaldavad näomaskid suures koguses mürgiseid aineid (2B  rühma kantserogeen), mis „tuleb sissehingamisel klassifitseerida inimestele potentsiaalselt  kantserogeenseteks“. Ekspertaruandes käsitletakse nii kirurgilisi näomaske kui ka FFP2 tähisega  näomaske. 

Selleks arutatakse mitmeid teadusuuringuid, mis tõendavad, kuidas näomaskide kandmine mõjutas  viimastel aastatel COVID-19-ga seostatud juhtumeid. Näiteks ühes Euroopa uuringus jõutakse  järgmistele järeldustele: 

„Need tulemused viitavad sellele, et riikidel, kus maskikandmise nõuded olid kõrged, ei läinud paremini kui madala maskikasutusega riikidel. Lisaks näitab mõõdukalt positiivne  korrelatsioon maskide kasutamise ja surmade vahel Lääne-Euroopas, et maskide üldisel  kasutamisel võivad olla kahjulikud, soovimatud tagajärjed.“ 

(…) 

Kogu ekspertiisiakt on selgitamiseks kättesaadav juristide veebilehel (vt siit). 

3. Saksamaa Liitvabariigi Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsus, dok nr: 9 F 148/21 

Selles Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsuses käsitletakse kõiki teaduslikke argumente  maskinõude (või selle soovitamise) vastu üksikasjalikult alates leheküljest 20. 

Weimari ringkonnakohus: otsus (vt lisa 2, lk 1-178) 

4. Näomaskid kahjustavad inimeste tervist ja heaolu 

Hiljutise ökotoksikoloogia ja keskkonnaohutuse teadusuuringus, avatud juurdepääsuga  eelretsenseeritud teadusajakirjas, vaadeldi põhjalikult toksilisi ohte, mida näomaskide kandmine  põhjustab 2020.–2023. aastal koroonakriisi ajal. Enamiku valitsuse jurisdiktsioonide poolt nende mitme  aasta jooksul kehtestatud rahvatervise meetmete kohaselt olid „inimesed kogu maailmas sunnitud  mandaatide ja seaduste alusel kandma maske suure osa päevast“.

Kai Kisielinski ja teiste teadlaste ScienceDirect avaldatud uuringus pealkirjaga: „Wearing face masks  as a potential source for inhalation and oral uptake of inanimate toxins – A scoping review“  (Näomaskide kandmine kui elutute toksiinide sissehingamise ja suukaudse omastamise potentsiaalne  allikas – ulatuse ülevaade), vaadeldi konkreetselt „näomaskide potentsiaali elutute toksiinide sisalduse  ja vabanemise jaoks“. 

Analüüsi ülevaade keskendus 24 eraldi uuringule, milles hinnati toksiinide sisaldust ja/või vabanemist  631 maskis (273 kirurgilist maski, 228 tekstiilmaski ja 130 N95 maski). 

Kuuskümmend kolm protsenti uuringutest näitasid murettekitavaid tulemusi. Uuring tuvastas, et  mikroplasti ja nanoplasti eraldub palju. Ohtlikke ületamisi tõendati ka lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), ksüleeni, akroleiini, per-/polüfluoroalküülainete (PFAS) ja ftalaatide, samuti plii (Pb),  kaadmiumi (Cd), koobalti (Co), vase (Cu), antimoni (Sb) ja titaandioksiidi (TiO2) puhul. 

Diagramm, mis illustreerib graafiliselt „mürgiseid aineid ja klasse, mis võivad põhjustada piirväärtuste  ületamist koos sellest tuleneva võimaliku eluiga lühendava mõjuga, leiate siit: 

Autorid rõhutasid, et nende ainus fookus oli „otsestel inimeste terviseriskidel, mis tulenevad võimalike  toksiinide otsesest imendumisest maskist“. Teadlased tunnistasid teatavaid täiendavaid ohte, mis ei  kuulunud selle uuringu ulatusse: 

1. „Animaalse ökosüsteemi“ riskid (nt maskide kandmisega seotud bakterite ja seente  kogunemine); 
2. Maski surnud ruumist sissehingatava CO2 toksikoloogilised ohud;

iii. Toksiinid, mida vaadeldi eraldi, sest nende segu ja koostoime võivad põhjustada suuremat  toksilisust kui iga aine eraldi; 

1. Täiendavad keemiliste reaktsioonide ohud maski hingamistsoonis, mis muudetakse  hingamisteede sissepääsu juures „keemilisteks reaktoriteks“. 

Pange tähele, et selles hinnangus võeti arvesse ainult elutuid toksiine. See tähendab, et maskikandmisest  tulenev üldine kahju on potentsiaalselt isegi suurem, kui uuringus mainitud. 

Teadusuuring tõi vaieldava teema „näomaskid kui rahvatervise meede“ tagasi tähelepanu keskpunkti,  kinnitades varasemate uuringute tulemusi, et tööstusliku materjali suu ja nina kohale panemine, kui  leiab aset hingamine, kahjustab potentsiaalselt oluliselt inimkeha ja heaolu. 

Selle uuringu ühemõttelised tulemused ei ole soodsad ühelegi rahvatervise ametnikule, poliitikule,  administraatorile ega ettevõtte juhile, kes kehtestas maskimandaadid töötajatele, koolilastele ja laiemale  avalikkusele. Autorid ei jäta kirjutades ruumi: 

„Kahtlemata on SARS-CoV-2 pandeemia ajal maskimandaadid tekitanud täiendava  potentsiaalselt kahjuliku ekspositsiooni tervisele ohtlike ja kantserogeensete omadustega  toksiinidele populatsiooni tasandil, mille kaugus hingamisteedest (peamiselt suukaudne  sissehingamistee) ja seedetraktist on peaaegu null.“  

„Lisaks on toksikoloogilisest seisukohast, mis puudutab nende võimalikke kasutusriske,  seadusega 2020–2023 näomaskide kohustused kehtestatud ilma eelneva põhjaliku  riskianalüüsita ja ilma regulatiivsete säteteta (nagu on normatiivne erinevate toodete  puhul). Lisaks sellele ei olnud ega ole siiani empiirilisi tõendeid maskide tõhususe kohta  viiruse leviku piiramisel üldises elanikkonnas.“ 

Tervisele on maskisoovituse või kohustusliku maskikandmise vastu ka mitmeid muid põhjuseid. Leidub  usaldusväärseid tõestusi, et näokatete kandmisel on märkimisväärne kahjulik füsioloogiline ja  psühholoogiline mõju. 

III. Avaldus Õiguskantslerile 

Terviseameti kodulehel olev teabelehega seotud reklaam (lisa 1) kanda näomaske avalikes  kohtades on vastuolus kohaldatavate tervisekaitseseadustega (lisa 2, lk 20 jj).  

Iga vastutava ametniku kohus on end nendest faktidest teavitada ja kasutada neid teadmisi  tervise kaitsmiseks ja säilitamiseks.  

Näomaskide kampaania, nende soovitamine väljaannetes või nende kohustamine asutuse siseeeskirjaga või Vabariigi Valitsuse korraldusega ajaperioodil 12. märts 2020. a kuni 8. oktoober 2024. a läheb otseselt või kaudselt (ka ennetavalt) vastuollu Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse  konventsiooni (EIÕK) artikliga 2 ja artikliga 3, kuna Kõrge Lepinguosaline ei ole kahjuks  suutnud piisavalt tõhusalt kaitsta sadade tuhandete tsiviilühiskonna liikmete ja otseste ohvrite tervist, elu ja heaolu. 

Lisaks on näomaskide kandmisel psühholoogilisi probleeme, nagu hirm ja paanika. 

Lugupidamisega 

Revo Jaansoo

Lisa  

1. Terviseamet: „MASKIDE KASUTAMISEST“. Lk 1.  

Link: Maskide kasutamisest | Eesti Vabariigi Terviseamet 

2. Amtsgericht Weimar, Beschluss vom 08.04.2021, Az.: 9 F 148/21. Lk 1-178.  

Saksamaa Liitvabariigi Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a kohtuotsus, dok nr: 9 F  148/21. Selles Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsuses käsitletakse kõiki  teaduslikke argumente maskinõude vastu üksikasjalikult alates leheküljest 20.  

Link: Weimari ringkonnakohus: otsuse saab alla laadida siit