Saksa merevägi võtab juhtrolli NATO suurtel õppustel Läänemerel, kus NATO pingeid Venemaaga eskaleerib. Mereväe strateegiadokument nõuab ulatuslikku uuendamist – sealhulgas droonide ja tehisintellekti (AI) kasutamist.
ROSTOCK (Oma raport) – NATO enda eskaleerunud pingete taustal on NATO alates eelmisest nädalast Läänemerel korraldanud oma iga-aastast suurt mereväeõppust BALTOPS, et valmistuda sõjaks Venemaa vastu. Lisaks vaenlase õhu- ja veealuste rünnakute vastase luuretegevusele hõlmavad õppused droonioperatsioone, maandumist välisriikide kallastele ja nn laiaulatuslike inimohvritega toimetulekut. Õppusel osaleb üle 9000 sõduri enam kui 50 sõjalaeva ja 25 lennukiga 17 NATO riigist. Keskuseks on Rostock oma mereväe staabiga, kus paiknevad mitme teise NATO riigi sõjaväelased; viimane on keelatud kaks pluss neli lepinguga. Õppus näeb ette sarnaseid stsenaariume nagu need, mis on aluseks strateegiadokumendile „Course Marine“. Hiljuti avaldas Saksa merevägi ja selles kirjeldatakse operatsioonide toimumiskohti – Läänemerest Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeanini – ning relvastusplaane, näiteks „kõikide mõõtmetega droonilaevastike“ ja pikamaarelvade hankimist vaenlase riikide sihtmärkide ründamiseks. Samal ajal hoiatab dokument vaenlase rünnakute eest oma riigis asuvatele sihtmärkidele.
„NATO keeleline keskus”
Saksa merevägi väidab, et võtab selle aasta NATO suurõppusel BALTOPS „juhtrolli“, mis algas 5.juunil ja kestis 20.juunini.[1] Sõjaõppusel osaleb merevägi fregati Bayern, korvettide Braunschweig ja Magdeburg, varustuslaeva Frankfurt am Main ning teiste paatide ja lennukitega. USA on saatnud kaks hävitajat, USS Mount Whitney ja USS Paul Ignatius. Uus on see, et BALTOPS-õppus, mida on regulaarselt peetud alates 1971. aastast, algas Rostockis ja seda juhitakse sealsest mereväe peakorterist. Bundeswehri andmetel on Rostockist saanud „liidu kaitse tugisammas Läänemerel“. Rostockis asuvast mereväe peakorterist planeerib ja juhib DEU MARFOR (Saksa Mereväed) juhtkond Saksa mereväe operatsioone. Samal ajal toimib see NATO piirkondliku taktikalise peakorterina nime all Commander Task Force (CTF) Baltic, näiteks NATO operatsioonis Baltic Sentry.[2] Seega on seal paiknenud ka teiste NATO riikide sõjaväelased.[3] Seda tehes rikub Berliin kaks pluss neli lepingut, milles on sätestatud (artikkel 5, lõige 3), et “välisriikide relvajõude … ei paigutata ega paigutata ümber uutesse liidumaadesse”.[4]
Haiglad sõja ajal
Pärast BALTOPSi lõppu korraldab Rostock sel suvel veel kaks õppust. Esiteks on Bundeswehr teatanud õppusest „Roll to Sea“, mille käigus kavatsetakse „simuleerida massilise inimohvritega intsidenti merel“ [5] – see viitab sellele, et meresõda, nagu see, mida praegu BALTOPSi raames harjutatakse, toob kaasa lugematul hulgal vigastusi ja surmajuhtumeid. Kuna Bundeswehri meditsiinijõud ei suuda hoolitseda eeldatava tohutu hulga ohvrite eest, integreeritakse sõja korral tsiviilmeditsiinistruktuurid. Rostockis kehtib see nii Ülikooli Haigla kui ka Südstadti Haigla kohta, mis väidetavalt integreeritakse õppusse „Roll to Sea“. Samal ajal kui operatiivüksuse tugilaev Frankfurt am Main võtab vastu vigastatuid, harjutatakse nende edasist transporti helikopteriga sadamasse ja seejärel maanteetransporti haiglatesse. Õppusele „Roll to Sea“ (18.–29. augustini) järgneb 29. augustil õppus „Northern Coasts“, mille käigus muuhulgas kindlustavad kaks NATO fregatti tankide transporti Rostockist Baltimaadesse [6] – toetades lääne sõjalise alliansi võimalikke operatsioone Baltimaades Venemaa vastu suunatud raskete maavägedega.
Läänemere kontroll
Saksa mereväe operatsioonide olulisust Läänemerel Bundeswehri ja NATO planeerimisel näitab Saksa mereväe uus strateegiadokument “Kurs Marine”. Selle dokumendi kohaselt on Läänemeri üks kahest prioriteetsest piirkonnast, kus eesmärk on Venemaa relvajõude tagasi tõrjuda. “Läänemere piirkonnas” on Venemaal, keda “toetavad Kaliningradi ja Peterburi oblast”, “kõikvõimalikud õhu-, maa- ja merebaasilised võimekused”, millega ta kavatseb takistada lääne sõjalise alliansi tungimist oma õhuruumi (“Anti-Access/Area Denial”, A2/AD), märgitakse dokumendis. Lisaks võiks Venemaa “katkestada liitlaste elutähtsaid varustusteid Baltikumis ja Skandinaavias” ning võib-olla isegi Balti riigid okupeerida.[7] Selle vastu võitlemiseks peaks Saksa merevägi suutma koos liitlasriikidega Läänemerd kontrollida. Samal ajal peab see takistama Venemaa allveelaevade, sealhulgas tuumarelvaga varustatud allveelaevade, sisenemist Atlandi ookeani keskossa „Põhja-Atlandil“ – eriti Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriigi vahelises merepiirkonnas („GIUK Gap“) [8] –, et kaitsta Põhja-Ameerikast Euroopasse suunduvaid varusid võimalike Venemaa rünnakute eest.
“Merejahi lahing”
Püsiva sõjalise üleoleku tagamiseks – ka NATO raames – plaanib Saksa merevägi ulatuslikke taasrelvastumise meetmeid. Näiteks plaanitakse fregattide arvu suurendada praegusest üheteistkümnest 19-ni 2035. aastaks. Allveelaevade arvu on kavas suurendada praegusest kuuest kuni kaheteistkümneni. „Kurs Marine“ loetleb 2035. aastaks enam kui 160 laevast, paadi, allveelaeva ja igasugustest mehitamata süsteemidest koosneva laevastiku nii vee peal kui ka all. Ühelt poolt peab „tuleviku suures osas automatiseeritud mere õhusõjas“ olema võimalik „kaitsta rakette ja väikeseid sihtmärke ning häirida droonide parve“. Teiselt poolt peab Saksa merevägi suutma saavutada „sõjaliselt olulisi positsioone või alasid“, „mis asuvad vaenlase laskekauguses“. Sel eesmärgil tuleks tugevdada „võimet tegutseda merelt vaidlustatud territooriumil rannikualade lähedal“.[9] Viimane eeldab merejalaväe ümberorienteerimist „Läänemere piirkonna ründavate operatiivprotseduuride suunas“: „mereväe hävituslennukite lahingutegevuse suunas“. Lisaks tuleks optimeerida merelt lähtuvat „maismaal asuvate sihtmärkide ründamist“ („Maritime Strike“) – suunata see „vaenlase sõjaliste struktuuride vastu sügaval sisemaal“.
„Droonide laevastik igas dimensioonis“
Lisaks oluliselt suurenenud reageerimiskiirusele („Võitle täna õhtul!“), mis oleks vajalik näiteks juhul, kui NATO poolt Läänemerel eskaleerunud pinged (german-foreign-policy.com teatas [10]) peaksid eskaleeruma sõjaks Venemaaga, surub „Kurs Marine“ peale kiiret tehnoloogilist innovatsiooni relvastuse arendamisel. „Anduritehnoloogia ja … luure edusammud“ viivad juba praegu selleni, et merenduslik „operatiivruum muutub üha läbipaistvamaks“.[11] Lisaks „areneb meredroonide tehnoloogia … kiiresti“. Ka Ukraina sõja asjakohaste kogemuste kohta märgitakse: „Ainult mõne kuu pikkused innovatsioonitsüklid nõuavad pidevat edasiarendamist ja oma võimete kiiret kohandamist.“ Igaüks, kes ei suuda sammu pidada, „kaotab lahingu“. „Relvasüsteemide järjepidev automatiseerimine ja tehisintellekti kasutamine“ peaksid olema „juhtpõhimõtted“, eriti Saksa mereväe jaoks. „Droonilaevastiku arendamine kõigis dimensioonides“ on hädavajalik.
Ülemaailmne tegevus
„Kurs Marine” rõhutab veel kahte asja. Esiteks väidab see, et Euroopa mereväed, näiteks Saksamaa merevägi, peavad „jätkama võimet jälgida ja tagada mereteede vabadust kogu maailmas”. Selles kontekstis on „Saksa vaatenurgast Arktika ja eriti Indo-Vaikse ookeani piirkond strateegiliselt väga olulised”.[12] Kõik Arktika operatsioonid oleksid eelistatavalt operatsioonid Põhja-Euroopa ranniku lähedal Venemaa vastu. India või Vaikse ookeani lähetused hõlmavad osalemist võimalikus USA sõjas Hiina vastu. Teiseks tuletab strateegiadokument meile meelde, et sõja korral saab oma riik vaenlase rünnakute sihtmärgiks. Mereväe puhul kehtib see eriti „mereväebaaside, laevatehaste, laskemoonaladude ja arsenalide” kohta, nagu arvukad need, mis asuvad Põhja- ja Läänemere rannikul. „Vaenlase tegevuse” kesksete sihtmärkide hulgas on kahtlemata „juhtimisvõime”, mis „peab seetõttu olema vastupidav”. See kehtib eriti Saksamaa mereväe peakorteri kohta Rostockis koos selle NATO juhtimisstaabiga.
[1] Florian Stöhr: Näidake üles kohalolekut ja heidutage – mereväeõppus BALTOPS on alanud. bundeswehr.de, 6. juuni 2025.
[2] Vt. Läänemere valve.
[3] Balti riikide ülemjuhataja moodustatud. mc.nato.int 22. oktoober 2024.
[4] Kaks pluss neli lepingu edasiste rikkumiste ja sellest täielikult taganemise kaalutluste kohta vaata ka NATO dokumente „Viis protsenti eesmärki“ ja „Vanadest ahelatest vabanemine“.
[5], [6] Juliane Mau: Kolm mereväemanöövrit Rostockis: NATO käivitab BALTOPSi ja kaks õppust. ndr.de, 28. aprill 2025.
[7] Mereväe kursus. Rostock, 14. mai 2025.
[8] Vt. Kaug-Põhjas Venemaa vastu ja Gröönimaa lahing (I).
[9] Mereväe kursus. Rostock, 14. mai 2025.
[10] Vt. Piraatlus Läänemerel (II).
[11], [12] Mereväe kursus. Rostock, 14. mai 2025.
