(Toimetaja) Karin Leukefeld, aastaid Lähis-Idale spetsialiseerunud ajakirjanik, on praegu Beirutis, jälgides Iisraeli ja Iraani vahelist sõda lähedalt. Siin on tema reportaaž koos vastustega põletavatele küsimustele. (cm)
„Reede varahommikul, umbes kell 3.15 kohaliku aja järgi, alustas Iisraeli armee Iraani vastu õhurünnakute lainet. Väidetavalt jätkuvad need täna pärastlõunal.“ Nende kainete sõnadega algas reede pärastlõunal (13. juunil 2025) New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline koosolek. Koosolekul käsitleti „Iisraeli õhurünnakute tagajärgi Iraani vastu“. Raportöör oli Rosemary DiCarlo, ÜRO peasekretäri asetäitja poliitiliste ja rahutagamisküsimuste alal.
Rünnakud „võtsid sihikule Islamirevolutsioonikaardi peakorteri, sõjaväebaasid, radaripaigaldisi ja tuumarajatisi,“ loetles DiCarlo. „Teated viitavad märkimisväärsele kahjule ja kümnete tsiviilisikute surmale. Iraan vastas Iisraeli vastu mitmesaja drooniga. Praegu, kui ma räägin, on Iraani raketid teadete kohaselt teel Iisraeli.“
Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumist taotles Iraan ning seda toetasid Hiina ja Venemaa. Iisrael kirjeldas rünnakut kui “täpset ennetavat rünnakut”, et peatada see, mida ta väitis olevat “otsene oht Iraani tuumaprogrammist”. Lisaks arvukatele tuuma- ja uurimisrajatistele pommitas Iisrael ka Natanzi, Iraani tuumatöötlemistehast. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles hilisõhtuses avalduses, et rünnati ka Iraani ballistiliste rakettide programmi, kõrgemaid sõjaväeametnikke ja tuumateadlasi. DiCarlo viitas Netanyahu avaldusele, lisades, et Iisraeli peaminister oli öelnud, et rünnakute eesmärk oli tõrjuda “eksistentsiaalset ohtu” ja et “võitlus kestab nii mitu päeva kui vaja”.
Seejärel võttis sõna Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Mariano Grossi. Grossi teatas, et agentuuri on eelnevalt teavitatud ja ta on pidevas kontaktis Iraani võimudega. Iraan on kinnitanud rünnakut Natanzi rikastusrajatisele, mis asub sügaval maa all. Kõik maapealsed hooned ja elektrijaamad on hävitatud, öeldi agentuuris. Rajatise välisküljel ei ole tuvastatud ei radioaktiivset ega keemilist kiirgust. Rajatise kiirgusreostus oli “juhitav”. Grossi rõhutas, et rünnakud tuumarajatistele on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, mida IAEA on korduvalt rõhutanud. Ainus lahendus sellele tõsisele olukorrale on dialoog ja diplomaatia.
Järgneva debati avas Venemaa ÜRO suursaadik. Tema sõnul näib Iisraeli juhtkond olevat veendunud, et neil on “piirkonnas täielik tegutsemisvabadus”, kuid et Iisraeli juhtkond kannab “täielikku vastutust” oma sõjalise seikluse tagajärgede eest. Sama kehtib ka nende kohta, kes julgustasid Iisraeli sel viisil edasi tegutsema. Kõik algas USA ühepoolse taganemisega Iraaniga sõlmitud ühisest laiaulatuslikust tuumaleppest (JCPA) 2018. aastal (tol ajal president Donald Trumpi ajal – toim.). Euroopa ja lääneriikide “Iraani-vastane hüsteeria” on eskalatsiooni süvendanud ning Iisraeli “provotseerimata rünnak” Iraani vastu on “ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse räige rikkumine”. Venemaa ÜRO suursaadik ütles, et eskalatsioonile on kaasa aidanud ka “Iisraeli ja Briti luureteenistuste vaheline koordineerimine”. See hõlmas ka asjaolu, et Iisraeli lennukid on praegu pargitud ja kaitstud Briti sõjaväebaasis. Briti esindaja lükkas selle tagasi ja süüdistas Venemaad desinformatsioonis. Suurbritannia toetab igasugust diplomaatiat, mis piirkonda stabiliseerib. Kreeka, Taani, Sloveenia ja USA esindajad rõhutasid, et Iraan “ei tohi kunagi omada tuumarelvi”. USA suursaadik kirjeldas Iraani juhtkonda kui “ohtlikku režiimi” ja teatas, et USA-d oli Iisraeli rünnakuplaanidest eelnevalt teavitatud, kuid USA “polnud sõjaliselt seotud”. Iraani poole pöördudes hoiatas ta, et keegi ei tohiks proovida rünnata Ameerika kodanikke, huve ega infrastruktuuri piirkonnas, kuna vastasel juhul oleksid Iraanile tõsised tagajärjed. USA jätkab püüdlusi Iraaniga diplomaatilise lahenduse leidmiseks ning Iraanil oleks soovitatav lõpuks läbirääkimisi pidada.
Iraani suursaadik ÜRO-s kirjeldas Iisraeli rünnakut kui “sõjakuulutust”. Iisrael on “maailma kõige ohtlikum ja terroristlikum režiim, (…) ilma inimlikkuse ja vastutustundeta”. Ainult selline režiim “ohustaks miljoneid inimelusid oma hävitavate ambitsioonide elluviimiseks,” ütles suursaadik, viidates Iisraeli rünnakutele Iraani tuumarajatistele. Rünnak oli “kuritegelik ja barbaarne” ning selle eesmärk oli saboteerida Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahelisi läbirääkimisi. Need, kes toetavad Iisraeli, “ennekõike Ameerika Ühendriike”, on kaasosalised sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes. ÜRO Julgeolekunõukogu peab Iisraeli hukka mõistma, ütles ta, lisades, et “vaikimine tähendab kaasosalust nendes kuritegudes”.
Iisraeli ÜRO suursaadik rõhutas, et nad tegutsesid Iraani vastu “enesekaitseks“. “Nende eesmärk on meid hävitada,” ütles ta. Nad olid näidanud üles suurt kannatlikkust, Iisrael ei olnud tegutsenud “hoolimatult”, kuid ootamine sai lõpuks “eile õhtul” läbi. Iraan ja tema tuumarelvaprogramm on “oht Iisraelile ja kogu maailmale”.
Iraak ja Kuveit, aga ka Pakistan ja Alžeeria mõistsid Iisraeli rünnaku Iraani vastu hukka. Iraak nimetas seda “ohtlikuks sõjaliseks agressiooniks”, millega Iisrael oli “jultunult eiranud Iraagi suveräänsust ja Iraagi õhuruumi puutumatust”. Iisraeli hävitajad olid lennanud üle Süüria – täiesti kaitsetu ja valitsuseta riigi – läbi Iraagi õhuruumi, et rünnata Iraani. Iisrael üritas Iraaki mässida konflikti, millega Iraagil polnud mingit pistmist. Kuveidi esindaja, kes kõneles Pärsia lahe koostöönõukogu nimel, kuulutas, et hoolimatu rünnak rikub riikide “suveräänsust” ja see lükatakse tagasi igal juhul. Rünnak “tugevdaks kaose ja ekstremismi jõude”.
Kohtumine kestis kaks ja pool tundi (vaata täispikka kohtumist YouTube’is siit) ning Iisraeli ei mõistetud hukka, nagu Iraan oli nõudnud. Julgeolekunõukogu kohtus veel tund aega suletud uste taga. Üks vaatleja ütles hiljem, et Julgeolekunõukogu kohtumise ajal varjutasid kohapealsed sündmused kõik nõukogus arutatu, takistades seda, mis edasi juhtuma pidi.
Iisrael eskaleeris oma rünnakuid ning iisraellased kogesid sel ööl ja järgmisel ööl, mida tähendab rünnatud ja pommitatud olemine. Iraani raketid ja droonid hävitasid Tel Avivis ja selle ümbruses elamuid ja kõrghooneid ning ründasid ka Haifa sadamalinna. Teheran teatas, et Iraan maksab vastu kõigele, mida Iisrael Iraanis ründab. Sõjavägi kehtestas mõnele tabatud sihtmärgile uudiste sulgemise ja käskis meedial mitte pildistada hävingut. Pühapäeval ähvardas Iisraeli peaminister tappa kõrgeima juhi Ali Khamenei. Samal päeval palus Iisrael ametlikult USA toetust sõjas Iraani vastu. Suurbritannia saatis piirkonda rohkem hävitajaid.
Mõned taustaküsimused ja hinnangud
- Väidetavalt tahab Iisrael rünnakuid kasutada Iraani tuumaprogrammi, oluliste sõjaliste rajatiste ja raketitootmise sihtimiseks ja hävitamiseks, destabiliseerides seeläbi riiki. Kas Iisrael saab seda teha?
Sõjanduseksperdid usuvad, et Iisraeli rünnakud Iraani vastu põhjustavad märkimisväärset kahju, kuid ei suuda peatada riigi tuumaprogrammi ega rakettide tootmist. Mõlemad on hoiustatud sügaval maa all ja Iisraelil puudub sõjaline võimekus ulatuslikuks hävitustööks. Kuigi Iisrael on tahtlikult tapnud kogenud ja kõrgetasemelisi sõjaväelasi ning tuumateadlasi, ei peata see tööd ennast. Pigem on tõenäoline, et Iraanis levib veendumus, et riik arendab ja ehitab tuumarelvi tegelikult riigi ja selle rahva kaitsmiseks Iisraeli ja teiste potentsiaalsete agressorite eest.
Lisaks on tuumarajatiste ründamine rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud. Aatomienergiaagentuur on seda korduvalt rõhutanud. Tuumarajatiste ründamine võib vabastada radioaktiivset kiirgust, mis võib ohustada Iraani ja kogu piirkonda ning põhjustada pikaajalist hävingut. See on kuritegu rahva, keskkonna ja rahvusvahelise õiguse vastu.
- Kuidas võiksid reageerida teised piirkondlikud osalejad? Kas võivad tekkida uued liidud? Kas see võiks sõda eskaleerida?
Piirkondlikud riigid jälgivad neid arenguid suure murega. Iraak, Süüria, Liibanon ja Palestiina on praegu otseselt ja kaudselt ohustatud, šantažeeritud ja rünnatud Iisraeli poolt ning nende infrastruktuur ja majandus on suures osas hävitatud. Araabia Pärsia lahe riikidel võib küll olla Iraaniga lahkarvamusi, kuid alates 2023. aastast on nad märkimisväärselt lähedasemaks muutunud. Sel aastal õnnestus Hiinal – tänu Iraagi ja Omaani aastatepikkusele ettevalmistustööle – Saudi Araabia ja Iraan kokku viia ning koostöölepingud allkirjastada. Mõlemal riigil on head suhted Hiina ja Venemaaga; nad soovivad piirkonda koostööd teha ja arendada, mitte seda hävitada. Lisaks on Iraan BRICS-riikide kogukonna liige, kuhu kuuluvad ka Araabia Ühendemiraadid. Saudi Araabia on esitanud liikmeks astumise avalduse.
Saudi Araabia, Katar ja Araabia Ühendemiraadid säilitavad siiski suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa riikidega. Nende kolme majandusjõu ja Iisraeli vahel toimub nii avatud kui ka varjatud koostöö. Need suhted ei ole ühtsed, mis tähendab, et neid ei koordineerita ega arutata omavahel. See kehtib ka nende suhete kohta palestiinlastega ja Gaza sõjaga. Sõltuvalt sõja käigust muutuvad suhted piirkonnas, kuid suund jääb ebaselgeks.
Iisraeli provotseerimata rünnak Iraani vastu algas isegi siis, kui Iisraeli lähim partner, Ameerika Ühendriigid, väitis, et peavad Iraaniga läbirääkimisi selle tuumaprogrammi üle. Paljud viitavad nüüd sellele, et läbirääkimised olid Ameerika Ühendriikide ettekääne Iraani rahustamiseks ja seeläbi Iisraelile võimalikult eduka üllatusrünnaku hõlbustamiseks. USA välispoliitikat selles piirkonnas ei määra Valge Maja, vaid “süvariik” ehk neokonservatiivid. Iisraeli peaminister hoiab nendega suurepäraseid suhteid. Trump üritab seda rühmitust neutraliseerida, kuid on seni selgelt ebaõnnestunud. Selle nõrkuse varjamiseks on ta teinud arvukalt vastuolulisi avaldusi. Näiteks väidab ta, et USA ei olnud rünnakute ettevalmistamises ega elluviimises osalenud. See väide on Trumpi erinevate avalduste valguses ebausutav. Iraani kõrgemate ametnike sihipärane mõrv viitab sellele, et USA luureandmeid, arvatavasti Briti salateenistuse MI6 kaudu, jagati Iisraeli ja selle välisluureagentuuri Mossadiga. Kõik see peaks andma Araabia Pärsia lahe riikidele mõtlemisainet. Eriti kuna Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia arendavad oma riiklikke tuumaprogramme. Nad näevad, mis nendega juhtuda võib.
Lõpuks peame arutama Türgit, Armeeniat, Aserbaidžaani, Türkmenistani, Afganistani, Pakistani ja Iraani teisi naabreid Euraasias, eelkõige Venemaad. Seda arutatakse mujal. Kõiki neid riike mõjutab Iraani destabiliseerimine – mida Iisrael soovib. Kuidas nad arenevad? Iisrael ja tema läänepartnerid teevad juba intensiivset tööd, et imbuda Iraani ja naaberriikide etnilistesse ja usulistesse rühmadesse, relvastuda ja tõusta üles Iraani rahvusriigi vastu.
- Kas tuumaeskalatsioon on võimalik?
Jah. Oht on eriti suur, kuna Iisrael ei järgi ühtegi rahvusvahelist reeglit. Ja see on ohtlik, kuna Euroopa tuumariigid nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja muidugi USA toetavad siin taas Iisraeli. Iisrael on nagu nõia õpipoiss, keda ei saa pudelisse tagasi panna. See on ka seetõttu, et neil, kes tegid Iisraelist selle, mis ta täna on, pole enam mingit mõjuvõimu ega tahet seda ka avaldada.
- Iisraeli peaminister Netanyahu pöördus videosõnumiga Iraani rahva poole, kutsudes üles ülestõusule Islamivabariigi võimude vastu. Kas Teherani praegusele valitsusele on reaalne oht?
Kohapealsed vaatlejad kirjeldavad vastupidist. Elanikkond koondub juhtkonna toetuseks; toimuvad suured protestid ja selge nõudlus kättemaksu järele. Iraan on seda teinud ja näidanud, et riigi kaitsevõime ei sõltu üksikisikutest. Iraanlased pole väikesed lapsed; nad teavad, mis piirkonnas toimub ja kuidas USA või Iisraeli stiilis “režiimivahetus” piirkonnas avaldub. Kindlasti tahavad paljud iraanlased muutusi ja ennekõike EL-i ja USA kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Kuid iraanlased tahavad poliitilisi muutusi saavutada iseseisvalt ja kindlasti ei taha nad, et Iisrael või USA neid kodusõtta suruks.
Kui Netanyahu pöördub iraanlaste poole ja ütleb, et Iisraeli armee rünnakud nende riigi vastu on mõeldud sillutama teed nende vabadusele, siis vaevalt keegi Iraanis teda usub. Hunt lambanahas – see tegelane on piirkonnas hästi tuntud.
