“Püüd kiirustada läbi seadusi, millel on märkimisväärsed soovimatud tagajärjed, sealhulgas tarbijate kahjustamine hinnatõusuga, ei ole lahendus.”
Tõuge supermarketite duopoli lõhkumiseks võib lõpuks sundida kliente rohkem maksma ja andma valitsusele “äärmist võimu”, on tipp-äriorganisatsioon hoiatanud.
See tuleb pärast seda, kui vasakpoolsed rohelised pakkusid välja loovutamise elektriseaduse, mis võimaldaks Austraalia tarbijate valvekoeral ja kohtutel panna Coles ja Woolworths oma varasid müüma, kui leitakse, et nad ei ole konkurentsivõimelised.
Rohelised süüdistasid supermarketite behemotte selles, et nad “kasutavad halastamatult oma turuvõimu hindade guugeldamiseks, teenides samal ajal miljardeid dollareid kasumit” keset elukalliduse kriisi.
Kui eelnõu läheb 27. märtsil senatisse, annaks see kohtutele ja konkurentsiregulaatoritele õiguse “purustada supermarketite duopol” ja “aidata neid ohjeldada”, väitsid rohelised.
Austraalia ärinõukogu (BCA) tegevjuht Bran Black ütles aga, et seaduseelnõu ei lahenda praeguseid probleeme, sealhulgas hindade läbipaistvust taluväravast riiulini, ega vähenda ka inflatsioonisurvet.
Ta hoiatas, et selle asemel suurendaks kavandatav seadus finantssurvet ja seaks ohtu töökohad.
“Oleme teravalt teadlikud elukallidusest ja hinnasurve hammustab austraallasi kõvasti,” ütles hr Black 25. märtsi pressiteates.
“Kuid püüd kiirustada läbi seadusi, millel on märkimisväärsed soovimatud tagajärjed, sealhulgas tarbijate kahjustamine kõrgemate hindadega, ei ole lahendus.”
Hr Black hoiatas ka, et õigusaktid hõlmavad laiemat ärisektorit.
“Need on äärmuslikud jõud, mis ei aita elukalliduse kriisile kaasa ja see tähendaks, et kohtud ja ACCC otsustavad, millised ettevõtted ja töökohad peavad minema,” ütles ta.
“Riiklik põllumajandustootjate liit ütles hiljutisel senati kuulamisel, et nad on loovutamise vastu ja isegi ACTU (Austraalia ametiühingute nõukogu) on selle idee tagasi lükanud.”
Mis on arve kohta?
Ettepaneku kohaselt võiks Austraalia konkurentsi- ja tarbijakomisjon (ACCC) taotleda kohtutelt loovutamiskorraldust, mis võiks sundida müüma Coles’ile või Woolworthsile kuuluvate konkreetsete kaupluste komplekti, mis tuleks seejärel müüa konkurendile või rahvusvahelisele ettevõtjale, kes soovib Austraaliasse siseneda.
Samuti pakkus komisjon välja meetmed konkurentsi suurendamiseks tarneahelates.
Roheliste majandusõigluse pressiesindaja Nick McKim väitis, et loovutamisarve olemasolu tähendab, et “domineerivad supermarketid, pangad või energiaettevõtted mõtlevad kaks korda kõrgemate marginaalide taskusse panemisele ja annavad selle asemel säästud edasi oma klientidele”.
“On aeg, et inimeste huvid oleksid korporatsioonide kasumist tähtsamad,” ütles ta 19. märtsil tehtud avalduses.
“Colesi ja Woolworthsi poliitilised annetused on tähendanud, et järjestikused valitsused on seisnud kõrval ja jälginud, kuidas supermarketite duopol domineerib. On aeg püsti tõusta.”
Hr McKim väitis ka, et Iirimaa, Itaalia ja Madalmaade konkurentsiagentuurid on kasutanud loovutamisõigust “kohaliku konkurentsi suurendamiseks”.
Kuid hr Black märkis, et kolm viimast suurt konkurentsiülevaadet – Harper Review (2015), Dawson Review (2003) ja Hilmer Review (1993) – olid kõik loovutamisvolitused tagasi lükanud.
“Mitmed ülevaated on näidanud, et loovutamisvolitused võivad seada ohtu töökohad ja parandada kriitiliste sektorite stabiilsust, eriti piirkondlikes ja maapiirkondades, kus on väga keerulised tarneahelad.”
Viimases ülevaates 2015. aastal leidis senati majandusalaste õigusaktide komitee, et kohtu määratud loovutamine “ohustaks märkimisväärseid häireid ja majanduslikku kahju, millel oleksid konkurentsile ettearvamatud tagajärjed”.
Komitee märkis ka, et puuduvad tõendid selle kohta, et loovutamise võimalikud eelised kaaluksid üles tõenäolised puudused.
Uus-Meremaal soovitas kaubanduskomisjon hiljuti pärast ulatuslikku turu-uuringut mitte loovutada volitusi.
Samal ajal märkis konkurentsiministri abi Andrew Leigh, et kuigi teistes riikides on loovutamisõigus kasutusele võetud, “kasutatakse neid väga harva ja need ei ole prioriteet, millele me praegu keskendume.”
“Mitte Nõukogude Liit”
Ebatavalise sammuna teatasid rahvuslased, et toetavad plaani, kusjuures juht David Littleproud ütles, et on aeg, et põllumajandustootjatele ja tarbijatele tuleb pakkuda kaitset.
“Nägime seda veiseliha hindadega, kus nägime taluväravas 60, 70 protsenti langust, kuid kassas ainult 8-protsendilist langust ja sama juhtub puu- ja köögiviljadega, melonitootjatele makstakse 1.50 dollarit kilogrammi eest, kuid nad küsivad üle viie dollari,” ütles hr Littleproud.
Peaminister Anthony Albanese lükkas aga eelnõu tagasi, öeldes, et Austraalia ei ole “Nõukogude Liit”, samas kui liberaalid pole oma seisukohta ettepaneku suhtes veel selgitanud.
Vahepeal väitis Graham Young Austraalia Progressi Instituudist, et inflatsioonis ja elukalliduse heitlustes tuleks süüdistada valitsust, mitte supermarketeid – see on tingitud sellest, et valitsus ujutas pandeemia ajal majanduse rahaga üle.
“Kui “hindade guugeldamine” soodustaks inflatsiooni, siis võiks eeldada, et toiduainete ja toidukaupade hinnatõus on suurem kui üldine inflatsioonimäär,” kirjutas ta The Epoch Timesi arvamusartiklis.
Samas märkis ta, et aastal 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta septembrini tõusis tarbijahinnaindeks 5,4 protsenti, samas kui toidu ja mittealkohoolsete jookide indeks oli vaid 4,8 protsenti.
“Kui miski inflatsiooni vedas, siis olid selleks kindlustus- ja finantsteenused (8,6 protsenti), eluase (7 protsenti), transport (5,6 protsenti), vaba aeg ja kultuur (5,6 protsenti) ning tervis (5,4 protsenti).”
Samal ajal ulatub Colesi ja Woolworthsi maksujärgne kasum vaid vastavalt 2,57 ja 2,53 protsendi vahele.
Hr Young lisas, et supermarketid olid ka inflatsiooni ohvrid.
“Enamik nende kuludest on fikseeritud ja nad saavad mängida ainult piiratud määral töötajate tootlikkuse, turunduse kaudu käibe suurendamise ja optimaalsete hinnastrateegiatega.”
Tõuge supermarketite duopoli lõhkumiseks võib lõpuks sundida kliente rohkem maksma ja andma valitsusele “äärmist võimu”, on tipp-äriorganisatsioon hoiatanud.
See tuleb pärast seda, kui vasakpoolsed rohelised pakkusid välja loovutamise elektriseaduse, mis võimaldaks Austraalia tarbijate valvekoeral ja kohtutel panna Coles ja Woolworths oma varasid müüma, kui leitakse, et nad ei ole konkurentsivõimelised.
Rohelised süüdistasid supermarketite behemotte selles, et nad “kasutavad halastamatult oma turuvõimu hindade guugeldamiseks, teenides samal ajal miljardeid dollareid kasumit” keset elukalliduse kriisi.
Kui eelnõu läheb 27. märtsil senatisse, annaks see kohtutele ja konkurentsiregulaatoritele õiguse “purustada supermarketite duopol” ja “aidata neid ohjeldada”, väitsid rohelised.
Austraalia ärinõukogu (BCA) tegevjuht Bran Black ütles aga, et seaduseelnõu ei lahenda praeguseid probleeme, sealhulgas hindade läbipaistvust taluväravast riiulini, ega vähenda ka inflatsioonisurvet.
Ta hoiatas, et selle asemel suurendaks kavandatav seadus finantssurvet ja seaks ohtu töökohad.
“Kuid püüd kiirustada läbi seadusi, millel on märkimisväärsed soovimatud tagajärjed, sealhulgas tarbijate kahjustamine kõrgemate hindadega, ei ole lahendus.”
Hr Black hoiatas ka, et õigusaktid hõlmavad laiemat ärisektorit.
“Need on äärmuslikud jõud, mis ei aita elukalliduse kriisile kaasa ja see tähendaks, et kohtud ja ACCC otsustavad, millised ettevõtted ja töökohad peavad minema,” ütles ta.
Mis on arve kohta?
Ettepaneku kohaselt võiks Austraalia konkurentsi- ja tarbijakomisjon (ACCC) taotleda kohtutelt loovutamiskorraldust, mis võiks sundida müüma Coles’ile või Woolworthsile kuuluvate konkreetsete kaupluste komplekti, mis tuleks seejärel müüa konkurendile või rahvusvahelisele ettevõtjale, kes soovib Austraaliasse siseneda.
Samuti pakkus komisjon välja meetmed konkurentsi suurendamiseks tarneahelates.
Roheliste majandusõigluse pressiesindaja Nick McKim väitis, et loovutamisarve olemasolu tähendab, et “domineerivad supermarketid, pangad või energiaettevõtted mõtlevad kaks korda kõrgemate marginaalide taskusse panemisele ja annavad selle asemel säästud edasi oma klientidele”.
“Colesi ja Woolworthsi poliitilised annetused on tähendanud, et järjestikused valitsused on seisnud kõrval ja jälginud, kuidas supermarketite duopol domineerib. On aeg püsti tõusta.”
Hr McKim väitis ka, et Iirimaa, Itaalia ja Madalmaade konkurentsiagentuurid on kasutanud loovutamisõigust “kohaliku konkurentsi suurendamiseks”.
Kuid hr Black märkis, et kolm viimast suurt konkurentsiülevaadet – Harper Review (2015), Dawson Review (2003) ja Hilmer Review (1993) – olid kõik loovutamisvolitused tagasi lükanud.
“Mitmed ülevaated on näidanud, et loovutamisvolitused võivad seada ohtu töökohad ja parandada kriitiliste sektorite stabiilsust, eriti piirkondlikes ja maapiirkondades, kus on väga keerulised tarneahelad.”
Viimases ülevaates 2015. aastal leidis senati majandusalaste õigusaktide komitee, et kohtu määratud loovutamine “ohustaks märkimisväärseid häireid ja majanduslikku kahju, millel oleksid konkurentsile ettearvamatud tagajärjed”.
Komitee märkis ka, et puuduvad tõendid selle kohta, et loovutamise võimalikud eelised kaaluksid üles tõenäolised puudused.
Uus-Meremaal soovitas kaubanduskomisjon hiljuti pärast ulatuslikku turu-uuringut mitte loovutada volitusi.
“Mitte Nõukogude Liit”
Ebatavalise sammuna teatasid rahvuslased, et toetavad plaani, kusjuures juht David Littleproud ütles, et on aeg, et põllumajandustootjatele ja tarbijatele tuleb pakkuda kaitset.
“Nägime seda veiseliha hindadega, kus nägime taluväravas 60, 70 protsenti langust, kuid kassas ainult 8-protsendilist langust ja sama juhtub puu- ja köögiviljadega, melonitootjatele makstakse 1.50 dollarit kilogrammi eest, kuid nad küsivad üle viie dollari,” ütles hr Littleproud.
Peaminister Anthony Albanese lükkas aga eelnõu tagasi, öeldes, et Austraalia ei ole “Nõukogude Liit”, samas kui liberaalid pole oma seisukohta ettepaneku suhtes veel selgitanud.
“Kui “hindade guugeldamine” soodustaks inflatsiooni, siis võiks eeldada, et toiduainete ja toidukaupade hinnatõus on suurem kui üldine inflatsioonimäär,” kirjutas ta The Epoch Timesi arvamusartiklis.
Samas märkis ta, et aastal 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta septembrini tõusis tarbijahinnaindeks 5,4 protsenti, samas kui toidu ja mittealkohoolsete jookide indeks oli vaid 4,8 protsenti.
“Kui miski inflatsiooni vedas, siis olid selleks kindlustus- ja finantsteenused (8,6 protsenti), eluase (7 protsenti), transport (5,6 protsenti), vaba aeg ja kultuur (5,6 protsenti) ning tervis (5,4 protsenti).”
Samal ajal ulatub Colesi ja Woolworthsi maksujärgne kasum vaid vastavalt 2,57 ja 2,53 protsendi vahele.
Hr Young lisas, et supermarketid olid ka inflatsiooni ohvrid.
“Enamik nende kuludest on fikseeritud ja nad saavad mängida ainult piiratud määral töötajate tootlikkuse, turunduse kaudu käibe suurendamise ja optimaalsete hinnastrateegiatega.”