Kord pöördunud talupojad mõisahärra poole palvega saada selgust AI kohta. Nimelt olevat
kõrtsmik rääkinud, et AI-d on tulemas ja kõrtsipidamine võidakse nende poolt üle võtta. Algul
koputavad küll malbelt uksele, kui aga kohe ust ei ava, on pilpad taga.
Seepeale arvas mõisahärra, et talupojad võiksid vähem vägijooke pruukida ja mitte end pildituks
juua. Kuna aga kõrtsmik juhtus olema kohalik autoriteet, lubas mõisahärra
Kubermanguvalitsusest asja uurida ja kutsus talupojad mõne aja pärast tagasi.
Peagi olid talupojad uuesti mõisas ja selgus, et kõrtsmiku jutul oligi tõepöhi all. Kuid AI-d pidid
saabuma ainult sinna, kus neil on vaba ruumi ja ei ole kohalikke AI-sid juba ees.
Mõisahärra soovitas talupoegadele, et viimased jätaksid mulje, nagu oleks siinkandis hulgaliselt
juba oma AI-sid ja selleks tuleks lähiajal tulla mõisatalli kohtumisele kupja ja tema piitsaga, kes
omalt poolt annavad endast parima, et talupajad saaksid valju ja selge häälega hüüda ai-ai-ai-ai.
Siis hakkavad kindlasti levima jutud, et siinkandis on tõendeid AI-de massilise leviku kohta.
See oleks ka mõisapoolne panus hoidmaks ära võõraste AI-de sissetungi ning kogu ettevõtmine
oleks ikka mõisa arvelt ja talupoegadele tasuta.
Talupojad olid kuulduga rahul, tänasid mõisnikku ja lubasid usinasti järgida kuuldud soovitusi.
U. N.
