Tippkohtumisel leppisid kõik NATO liikmesriigid kokku oma kaitsekulutuste suurendamises 5%-ni riigi SKPst. Venemaa on ametlikult liigitatud pikaajaliseks ohuks.
„Siis ma mõtlen: „Kas keegi ei mõtle sellele, mis siin just otsustati?““ reageeris endine Euroopa Parlamendi liige Rob Roos taskuhäälingusaates Op z’n Kop!
Ta tõi välja, et NATO kogu SKP on 54 triljonit eurot, millest 5% vastab 2700 miljardile eurole – see summa kulutatakse tulevikus igal aastal kaitsele.
„Ja siis kujutatakse Venemaad suure ohuna – kuigi Venemaa SKP on 2000 miljardit eurot. Seega kulutame relvastusele 700 miljardit eurot rohkem kui Venemaa kogutulu. See on hullumeelne.“
Roos rõhutas ka, et vajalikku varustust polnud üldse saadaval. „Ukrainas oli meil suuri raskusi armee varustamisega – varustust lihtsalt polnud.“
Relvatööstus seevastu tähistab: „Pärast seda tippkohtumist avasid nad šampanjapudelid.“
Ta hoiatas tohutute hinnatõusude eest: „Kuul, mis täna maksab 1 euro, maksab pärast seda NATO tippkohtumist 10 eurot. Me ei osta enam peaaegu midagi – kõik lihtsalt jätkub ja need inimesed teenivad raha.“
*
Relvade ja laskemoona oodatav hinnatõus ei ole kokkusattumus, vaid poliitiliste otsuste loogiline tagajärg. Kui kõik NATO riigid relvastuvad massiliselt samaaegselt, siis nõudluse hüppeline kasv rahuldab piiratud võimsusega tööstusharu. Tootmine ei suuda sammu pidada, toorained ja energia on kallid ning tootjad teavad, et valitsused peavad ostma ülepaisutatud hindadega. Seega muutub kuul, mis kunagi maksis 1 euro, kiiresti kümme korda väärtuslikumaks – samal ajal kui relvatööstus lõikab rekordilist kasumit ja lõppkokkuvõttes maksavad arve maksumaksjad.
