Enne 3,25 miljardi dollari suurust Credit Suisse’i erakorralist ülevõtmist UBS-i poolt, mille Šveitsi võimud andsid enam kui kaks nädalat tagasi volituse ülemaailmse finantskriisi ärahoidmiseks, oli raskustes Šveitsi pank juba mitu kuud kaalunud oma pankuritele antavate boonuste kärpimist.
Kolmapäeva pärastlõunal liikus Šveitsi valitsus, mitte Credit Suisse pangajuhid, plaaniga boonuseid tühistada või vähendada. Šveitsi föderaalnõukogu andis föderaalsele rahandusministeeriumile korralduse kaotada või vähendada Credit Suisse’i pankurite tipppreemiaid 25% kuni 50%. SFC avalduse kohaselt mõjutaks see tegevus kolme juhtiva tasandi pankureid.
Juba väljamakstud lisatasude puhul peab Credit Suisse uurima, kas osa neist töötajatele tehtud maksetest saab tagasi nõuda. Laenuandja peaks sellest asjast aru andma FDF-ile ja Šveitsi finantsturu järelevalveametile.
Bloomberg märkis, et UBS-ilt nõutakse, et tema “tasusüsteem võtaks jätkuvalt asjakohaselt arvesse riskiteadlikkust ja hõlmaks kriteeriumina Credit Suisse’i riigi kahjugarantiiga kaetud varade edukat ehk võimalikult tulusat realiseerimist.”
Šveitsi valitsuse samm võib viia selleni, et rohkem Credit Suisse’i pankureid hüppab laevale. Mõni päev pärast raskustes panga ülevõtmist riigi vahendusel teatati töötajatest, kes vestlesid konkureerivate ettevõtete värbajatega.
Võib-olla on UBS-i esimehe Colm Kelleheri kolmapäeval aktsionäridele peetud kõne, milles kirjeldati Credit Suisse’i ülevõtmist, “suurt riski“, miks Šveitsi võimud plaanivad tühistada või vähendada tipppankurite boonuseid.
Šveitsi valitsus karistab tipppankureid ja väldib mõjutamast madalama astme töötajaid, kes ei olnud kriisi põhjustamises süüdi.
