Uhkete indiaanlaste hõimu mainimine on täna üsna asjakohane, sest eestlasi ootab nüüd nendega võrreldav saatus, kusjuures nendele ei eraldata isegi reservaate: esiteks on Eesti territoorium niigi väike, teiseks vajavad rohked Nursipalud kiiret laiendamist, kirjutab Ivan Makarov.
Nõukogude ajal oli üks levinumaid välismaise päritoluga sõnu „defitsiit”. Ladina keeles tähendab deficit, et miskit ei jätku, deficio aga vaesestumist, kerjuseks muutumist.
Praegu, kui meil on kõik olemas, v.a. paljude puhul raha, et seda „kõike” osta, saavad tolle raske aja geniaalsetest anekdootidest aru põhiliselt vanema põlvkonna inimesed.
Pärast hämmastavate valimistulemuste avalikustamist tuligi millegipärast meelde vana klikiaegne anekdoot: indiaanlaste pealik tuleb oma hõimu ette ja pöördub indiaanlasele kohaselt vaoshoitult ja väärikalt oma rahva poole, teatades, et tal on edasi öelda kaks uudist – hea ja halb. Et mida te tahaksite kuulda esimesena.
Loomulikult tahavad hõimlased kuulda esimesena halba uudist.
„Halb uudis on see, et nüüdsest peale hakkame me elama sõnnikus,” teatab pealik.
„U-u-u-u-u…” reageerivad indiaanlased.
„Hea uudis on aga see, et sõnnikut saab meil olema palju!” teatab pealik.
„U-u-u-u-u…” vastavad indiaanlased.
Kallis eesti rahvas, u-u-u-u-u!
Väga võimalik, et juba mõne kuu pärast võib Eestis sellise anekdoodi eest saada trahvi või isegi kriminaalsüüdistuse, sest see anekdoot on ju puhtal kujul vihakõne ja inimgrupi, mida olid kahtlemata indiaanlased, rassistlik, ksenofoobne jpm solvamine. Aga lohutagem ennast sellega, et „keskealised valged eesti mehed” jäävad meeldivaks erandiks ja nende kohta võib ja peabki tegema igasugust nalja.
Tolle uhkete indiaanlaste hõimu mainimine on täna ka teises mõttes üsna asjakohane, sest eestlasi ootab nüüd nendega võrreldav saatus, kusjuures nendele ei eraldata isegi reservaate: esiteks on Eesti territoorium niigi väike, teiseks vajavad rohked Nursipalud kiiret laiendamist. Siin aitavad kahtlemata juutide rikkalikud kogemused: buldooserid palestiinlaste majade ette ja kõik hütid maatasa. Ega meie pevkurheremid tolle Pihlaka talu Paaveliga ka pikalt ei räägiks.
Indiaanlased olid targad inimesed ja allumata okupantidele (kelle käes olid tollal püssid ja Eesti poolt ära antud kahurid) üritasid uhkelt ja allumata leida lootusetus olukorras ka midagi positiivset.
Nii ka meie üritame nüüd käesolevas Eesti rahvusriigi jaoks letaalses olukorras leida midagigi positiivset.
Esiteks ei saa nüüd EV ministriks Yana Toom, vähemalt lähima nelja aasta jooksul.
Teiseks on nüüd tõestatud see, mis oli niigi ilmne: et EKRE-l, mida nimetati küll „suurimaks vene erakonnaks”, küll „venemeelseimaks eesti erakonnaks”, pole venelastega mitte midagi pistmist. Kogu Lasnamäe „meie inimesed” hääletasid reformierakonna poolt.
Kolmandaks sai Eesti politsei täpselt teada, et Harju- ja Raplamaa vähemalt 2639-l täiskasvanud elanikul võib olla kodus lapspornot.
Neljandaks saabus lohutus selle eest, et meie maailma vingeima e-riigi tiiger hüppas Vaivara drenaažikraavi: reformierakonna keskerakonnalt venelaste häälte äratõmbamise projekt Koos/Vmeste, Stalnuhhin ja Co toimis tõhusalt – ei hakka nüüd väitma, kas e-trollivabriku Prigožini või kellegi teise osavõtul, sest Peterson käis ikka Donbassis küll, Ratas kaotas 10 mandaati ja KK pideva alandamise eest riigikogu infotunnis sai esimehele kätte makstud.
Viiendaks ei lastud Stalnuhhinit ja Petersoni siiski parlamenti, kasutades selleks e-hääletuse piiramatuid võimalusi. Tänu sellele utiliseeriti suur hulk venelaste hääli – või, nagu väljendus lihtne ja otsekohene Yana Toom, „vene hääled visati solgiämbrisse”.
Varsti rändab sinna ka Eesti rahvusriik.
U-u-u-u-u…
/Ivan Makarov/
